Karula rahvuspargi kaitse-eeskiri Art. 1Karula rahvuspargi kaitse-eesmärk

(1) Karula rahvuspargi (edaspidi kaitseala ) kaitse-eesmärk on:

1) Lõuna-Eestile iseloomulike metsa- ja järverikaste maastike, pinnavormide, looduse ja kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamine, kaitsmine, taastamine, uurimine ja tutvustamine, elustiku mitmekesisuse ja kaitsealuste liikide, sealhulgas harulise võtmeheina ( Botrychium matricariifolium ), Virgiinia võtmeheina ( Botrychium virginianum ), limatünniku ( Sarcosoma globosum ), poropooriku ( Amylocystis lapponicus ), kivisisaliku ( Lacerta agilis ), harivesiliku ( Triturus cristatus ) ja mudakonna ( Pelobates fuscus ) ning nende elupaikade kaitse;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) I lisas nimetatud liikide kaitse. Need liigid on kalakotkas ( Pandion haliaetus ), must-toonekurg ( Ciconia nigra ) ja väike-konnakotkas ( Aquila pomarina ), kes on I kaitsekategooria kaitsealused liigid, karvasjalg-kakk ( Aegolius funereus ), laanerähn ( Picoides tridactylus ), metsis ( Tetrao urogallus ) ja valgeselg-kirjurähn ( Dendrocopos leucotos ), kes on ühtlasi II kaitsekategooria kaitsealused liigid, hallpea-rähn ( Picus canus ), herilaseviu ( Pernis apivorus ), händkakk ( Strix uralensis ), jõgitiir ( Sterna hirundo ), laanepüü ( Bonasa bonasia ), musträhn ( Dryocopus martius ), nõmmelõokene ( Lullula arborea ), punaselg-õgija ( Lanius collurio ), roo-loorkull ( Circus aeruginosus ), rukkirääk ( Crex crex ), sookurg ( Grus grus ), teder ( Tetrao tetrix ), väike-kärbsenäpp ( Ficedula parva ), täpikhuik ( Porzana porzana ), värbkakk ( Glaucidium passerinum ) ja öösorr ( Caprimulgus europaeus ), kes on III kaitsekategooria kaitsealused liigid, ning sinikael-part ( Anas platyrhynchos );

3) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) I lisas nimetatud elupaigatüüpide kaitse. Need elupaigatüübid on liiva-alade vähetoitelised järved (3110) 3 , vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), kuivad niidud lubjarikkal mullal (olulised orhideede kasvualad – 6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ning lammi-lodumetsad (91E0*);

4) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Need liigid on karvane maarjalepp ( Agrimonia pilosa ), kaunis kuldking ( Cypripedium calceolus ), palu-karukell ( Pulsatilla patens ) ja soohiilakas ( Liparis loeselii ), kes on II kaitsekategooria liigid, ning harilik hink, ( Cobitis taenia ), harilik vingerjas ( Misgurnus fossilis ), lai-tõmmuujur ( Graphoderus bilineatus ), laiujur ( Dytiscus latissimus ), saarmas ( Lutra lutra ), suur-kuldtiib ( Lycaena dispar ) ja suur-rabakiil ( Leucorrhinia pectoralis ), kes on III kaitsekategooria liigid.

(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks loodusreservaadiks, kahekümne seitsmeks sihtkaitsevööndiks ja kaheteistkümneks piiranguvööndiks.

(3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.