Kadrina valla jäätmehoolduseeskiri Art. 3Mõisted

(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse tähenduses, kui eeskirjast ei tulene teisiti.

(2) Eeskirjas on kasutatud termineid järgnevas tähenduses:

1) olmejäätmed on kodumajapidamistest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, sealhulgas paber ja kartong, klaas, metallid, plast, biojäätmed, puit, tekstiil, pakendid, elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed, patareid ja akud ning suuremõõtmelised jäätmed, sealhulgas madratsid ja mööbel. Olmejäätmete hulka ei kuulu tootmis-, põllumajandus-, metsandus-, kalandus-, kanalisatsiooni- ja reovee jäätmed, romusõidukid ning ehitus- ja lammutusjäätmed.

2) segaolmejäätmed on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk;

3) paberi- ja kartongijäätmed on liigiti kogutavad paberist ja kartongist materjalid;

4) pakendijäätmed ehk tagatisrahata pakendi jäätmed – olmelisel teel tekkinud pakendijäätmed, millele ei ole pakendiseaduse alusel kehtestatud tagatisraha (mis tahes materjalist pakend, mis muutub pärast pakendi kasutamist jäätmeks). Pakendijäätmeteks ei loeta pakendi ja pakendimaterjali tootmisel tekkinud jääke;

5) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed on kodumajapidamistes, asutustes ja ettevõtetes, s.h jaemüügikohtades, hulgimüügiettevõtetes ning toitlustusasutustes tekkinud toidu- ja köögijäätmed;

6) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, peened oksad, taimed ja muu taoline;

7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed on pinnas, kivid ning muud bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed;

8) puidujäätmed on puidust jäätmed, mis on kas töötlemata või töödeldud. Töödeldud puit on värvitud, immutatud, õlitatud, lakitud või muul viisil töödeldud puit;

9) klaasijäätmed on erinevat liiki klaasist materjalid, mida tuleb koguda liigiti vastava liigi põhiselt;

10) plastijäätmed on jäätmed, mis koosnevad plastist, oksüdantide toimel lagunevast plastist või biolagunevast plastist;

11) ehitus- ja lammutusjäätmed on ehitus- ja lammutustööde käigustekkinud jäätmed;

12) suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada olmejäätmete mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud jms. Suurjäätmetena ei käsitleta ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid, nagu autoromud või nende osad (sealhulgas rehvid), ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid (sealhulgas pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid;

13) metallijäätmed on mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed;

14) tervishoiujäätmed on tervishoiu-, hoolekande- või veterinaarteenuse osutamisel tekkinud nakkusohtlikud, bioloogilised, ravimi- ja muud jäätmed;

15) ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis komisjoni määruse (EL nr 1357/2014) lisas nimetatud vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad olla ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale;

16) tekstiili- ja rõivajäätmed on korduskasutuseks sobimatud rõivad ja tekstiiljäägid, nt voodipesu, laudlinad, rätikud;

17) taaskasutatavad jäätmed on jäätmed, mille taaskasutamine on õiguslikult, majanduslikult ja tehnoloogiliselt võimalik;

18) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks;

19) jäätmete kogumismahuti on jäätmete kogumiseks kasutatav mahuti;

20) ühismahuti on kogumismahuti, mida omavahelise kokkuleppe alusel kasutab rohkem kui üks jäätmevaldaja ning mille tühjendamiseks on vähemalt ühel jäätmevaldajal sõlmitud jäätmevedajaga jäätmeleping;

21) kompostimine on biolagunevate jäätmete töötlemine kindlate tingimuste alusel, tavapäraselt biokeemiline lagundamine mikroorganismide toimel maapinnal või kompostris;

22) komposter on biolagunevate jäätmete lagundamiseks ettenähtud eesmärgiga seade või toode;

23) korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast jäätmete käitluskohta või kohtadesse vallavalitsuse valitud ettevõtja poolt;

24) veopiirkond on eeskirjaga kindlaksmääratud ala, kust korraldatud jäätmeveo raames kogutakse kokku korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed;

25) Piirkondlik ühismahuti on liigiti kogutavate jäätmete kogumislahendus kindlaksmääratud jäätmevaldajatele. Piirkondliku jäätmemahuti kasutamise ja haldamise tingimused määrab ametiasutus;

26) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel kinnisasja, millel asub suvila, elu- või äriruum, omanik;

27) jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kelle tegevuse käigustekib jäätmeid, või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub;

28) jäätmekäitleja on isik, kes kogub, veab, taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks keskkonnakaitseluba või muu õiguslik alus;

29) jäätmevedaja on isik, kes osutab korraldatud jäätmeveo raames jäätmevaldajale jäätmeveo teenust;

30) jäätmeveoleping on korraldatud jäätmeveo teenuse osutamiseks jäätmevaldajaga sõlmitud leping;

31) teenustasu on korraldatud jäätmeveo raames jäätmevaldaja poolt teenuse eest makstav tasu;

32) tühisõit on korraldatud jäätmeveo teenuse raames jäätmevedaja poolt jäätmevaldaja kogumismahuti asukohta tehtud sõit, mille eesmärk oli osutada jäätmeveo teenust, kuid mille käigus ei olnud võimalik jäätmeid jäätmevedajast mitteolenevatel põhjustel ära vedada;

33) territooriumi haldaja on kinnisasja omanik või hoonestusõiguse omanik;

34) tiheasustusala ja hajaasustusala on valla üldplaneeringuga määratud valla territooriumi osad;

35) kortermaja on ehitisregistris korterelamuna registreeritud ehitis. Kortermaja, mille kõik korterid on ühe ja sama omaniku omandis või kasutuses, on käesoleva eeskirja mõistes võrdsustatud üksikelamuga;

36) vabatahtlik lisateenus – jäätmeveoga seotud teenus, mille eest võib jäätmevedaja võtta lisatasu.

(3) Eeskirjas nimetamata mõistete kasutamisel lähtutakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduses, jäätmeseaduses, pakendiseaduses, riigihangete seaduses ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides määratletud mõistetest, vastava mõiste puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.