Kutseõppeasutusele antava tegevustoetuse põhimõtted, rakenda Art. 4Baasrahastuse komponendi arvestamise alused

(1) Baasrahastuse komponendi suuruse kindlaksmääramisel võetakse arvesse:

1) nominaalajal õppivate riigieelarvest rahastatavate õpilaste arv koolis Eesti Hariduse Infosüsteemis (edaspidi EHIS ) toetuse rakendamise aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga (edaspidi õpilaste arv );

2) arvestuslik õpilaste arv ühe õpetaja ametikoha kohta;

3) õpilaste arv, kes õppimiseks ja arenguks vajavad tugimeetmete rakendamist;

4) õpilase iseseisva töö osakaal üldharidus- ja põhiõpingute mahust;

5) kooli hoonete haldamisega seotud tegelikud ja arvestuslikud kulud;

6) kooli hoonete suletud netopinna ruutmeetrid.

(2) Õpilastele tugiteenuste ja -meetmete rakendamisel ning õpetajate ja tugispetsialistide tööjõukulude katmisel võetakse arvesse järgmisi tugimeetmeid, mis tulenevad kutseõppeasutuse seaduse § 31 1 lõike 2 alusel kehtestatud määrusest:

1) põhjalik pedagoogiline sekkumine;

2) õpe kuni 8 õpilasega väikerühmas;

3) mõõdukas pedagoogiline sekkumine;

4) õpe kuni 12 õpilasega väikerühmas;

5) täiendav eesti keele õpe õpilasele, kes ei ole suuteline eestikeelses õppes osalema.

(3) Kui õpilasele on märgitud mitu tugimeedet, siis arvestatakse rahastamisel ainult esimest meedet lõikes 2 toodud järjestuse alusel.

(4) Õpetajate arvestusliku ametikohtade arvu kindlaksmääramiseks kasutatakse lisas 1 toodud järgmisi arvestamise aluseid:

1) õpilaste kategooriate koefitsiente;

2) kooli kategooriast tulenevat arvestuslikku õpilaste arvu õpetaja ametikoha kohta;

3) lõike 2 punktides 2, 4 ja 5 toodud tugimeetmele vastavat arvestuslikku õpilaste arvu õpetaja ametikoha kohta.

(5) Täiendava tugiteenuste osutamiseks vajalike arvestuslike ametikohtade arvu kindlaksmääramiseks kasutatakse lõike 2 punktides 1 ja 3 sätestatud tugimeetmetele vastavat arvestuslikku lisatundide arvu nädalas, mis on toodud käesoleva määruse lisas 1.