Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumise Art. 29Veearvestus

(1) Kliendile antav vesi mõõdetakse eeskirja § 27 lõikes 7 sätestatud tingimustele vastava veearvesti järgi.

(2) Veearvesti rikke korral, kui klient ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kaheteistkümne kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Kui kliendi tarbimise periood on lühem kui kaksteist kuud, võetakse aluseks kliendi tarbimise perioodi keskmine ööpäevane tarbimine. Nimetatud arveldamiskord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni.

(3) Kui klient ei ole võimaldanud kahe nädala möödumisel pärast kirjalikku hoiatust juurdepääsu veearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada eeskirja § 21 sätestatut eeskirja § 20 lõike 4 kohase kestvusega.

(4) Kui eeskirja § 28 lõike 5 kohasel erakorralisel taatlusel osutus arvesti mõõteviga lubatust suuremaks, tehakse vee-ettevõtja poolt vea ulatuses kliendile tarbitud veekoguse ümberarvestus alates veearvesti elamusse paigaldamise kuupäevast möödunud poole aja eest, kuid mitte rohkem kui 6 kuu ulatuses.

(5) Avalikust veevõtukohast võetava vee arvestus ja tasumine toimub vastavalt vee-ettevõtja poolt kehtestatud korrale kooskõlas vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepingu tingimustega.

(6) Ühekordne veekasutus (läbipesud, katsetused jms) mõõdetakse või arvestatakse vee- ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele.

(7) Päästekeskuse poolt tulekahju kustutamiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks kulutatud veekoguse üle peab arvestust päästekeskus, esitades igakuiselt vee-ettevõtjale sellekohased andmed. Päästekeskuse poolt kasutatud vee eest tasub Lääne-Harju vald vastavalt vee-ettevõtja ja valla vahelisele halduslepingule.

(8) Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub klient veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud veearvestit, teeb eeskirja § 15 lõike 13 tulenevatel juhtudel vastava veekasutuse akti ja kuluarvestuse vee-ettevõtja.