Ettevõtete ressursitõhususe investeeringute toetuse andmise Art. 2Terminid
1. peatükk Üldsätted
(1) Määruses kasutatakse termineid ühendmääruse ning muid valdkondi reguleerivate õigusaktide tähenduses.
(2) Käesoleva määruse tähenduses:
1) abikõlblik kulu on projekti toetusest rahastatava tegevuse elluviimiseks vajalik ja mõistlik toetatav kulu, sealhulgas omafinantseering, mis on tekkinud abikõlblikkuse perioodil ning mille aluseks olevad tegevused on kooskõlas Eesti ja Euroopa Liidu õigusega;
2) abikõlblikkuse periood on ajavahemik, millal projekti toetatavad tegevused algavad ja lõpevad ning projekti tegevuste elluviimiseks vajalikud abikõlblikud kulud tekivad;
3) alginvesteering on investeering, mis vastab üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 49 esitatud definitsioonile;
4) ei kahjusta oluliselt põhimõte on põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile;
5) energiatõhusus on töö, teenuse, kauba või energiaväljundi ja energiasisendi vaheline suhe;
6) innovatsioon on uute ideede ja teadmiste kasutamine uudsete lahenduste rakendamiseks;
7) kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga;
8) projekt on kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus või seotud tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse või kasutatakse;
9) projekti kogumaksumus on projekti elluviimiseks tehtavate abikõlblike ja abikõlbmatute kulude kogusumma;
10) ressursiaudit on ettevõtte ressursikasutuse analüüs, mille eesmärk on anda hinnang säästuvõimalustele ettevõttes rakendusüksuse poolt eelnevalt rakendusasutusega kooskõlastatud juhendi „Nõuded ressursiauditile” kohaselt;
11) ülevaatlik audit on ressursiaudit, kus antakse ülevaade ettevõtte ressursikasutusest ja soovitused edasiseks tegevuseks;
12) detailne audit on ressursiaudit, kus antakse detailne analüütiline ülevaade, mis on ressursisäästu projekti aluseks ja milles sisaldub hinnanguline säästupotentsiaal, projekti kirjeldus ja tasuvushinnang, soovituslik tegevuskava ning seireplaan;
13) ressursid on kõige üldisemas mõistes tootmisvahendid ja -tagavarad, mida on võimalik kasutada;
14) ressursitootlikkus on materjali kasutuse efektiivsust väljendav näitaja, mis arvutatakse sisemajanduse koguprodukti ja kodumaise materjalitarbimise suhtena, mille arvutamisel kasutatakse sisemajanduse koguprodukt aheldatud väärtust, mille referentsaasta on 2015, ning mis näitab mitu lisandväärtuse eurot on suudetud luua ühe kilogrammi materjali kasutamise abil;
15) ressursitõhusus on toodanguüksuse tootmiseks vajalike sisendite koguse vähendamine või esmaste sisendite asendamine teiseste sisenditega;
16) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta väikese või keskmise suurusega ettevõtja mõistele;
17) tootmisjääk on materjal, mida ei ole tahtlikult toodetud, vaid on tootmisprotsessist üle jääv materjal või muu ressurss;
18) tootmisüksus on eraldiseisev hoonete, rajatiste või seadmete kompleks, mille eraldiseisvusest tingituna on võimalik välja arvestada tema majanduslikud näitajad – tootmismahud, kulud ja tulud – ning tehtav investeering on käsitatav terviklahendusena;
19) uut majandustegevust soodustav alginvesteering on investeering, mis vastab üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 51 esitatud definitsioonile;
20) väikese või keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja konkurentsiseaduse § 2 mõistes ja kes vastab üldise grupierandi määruse lisas I sätestatud kriteeriumidele;
21) ümberpaigutamine on sama või sarnase tegevuse või selle osa üleviimine ühest Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi EMP ) lepingu osalisriigi ettevõttest teise EMP lepingu osalisriigis asuvasse ettevõttesse, kuhu toetatav investeering tehakse. Ümberpaigutamine toimub siis, kui toode või teenus täidab nii algses kui ka toetatavas ettevõttes vähemalt osaliselt sama otstarvet ja vastab sama liiki tarbija nõudmistele või vajadustele ning EMP lepingu osalisriigis asuva abisaaja ühes ettevõttes lähevad samas või sarnases tegevusalas kaduma töökohad;
22) Tallinna regioon on Tallinna linn, Maardu linn, Harku vald, Saue vald, Saku vald, Kiili vald, Rae vald, Jõelähtme vald, Viimsi vald;
23) Tartu regioon on Tartu linn haldusüksusena.