Narva linna jäätmehoolduseeskiri Art. 3Mõisted

(1) Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses:

1) Suurjäätmed – jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud jms. Suurjäätmetena ei käsitata ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid, nagu autoromud või nende osad (sealhulgas vanarehvid), ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid (sealhulgas pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid;

2) biolagunevad jäätmed – aia- ja haljastujäätmed (nt rohi, lehed, oksad) ning biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed (kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud);

3) ohtlikud jäätmed - jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale, mis nõuavad erimenetlust nende käitlemisel (vanad õlid, lahustid, vanad värvid, vanad ravimid ning teravad ja torkivad jäätmed).

4) prügi (segaolmejäätmed) – liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk;

5) jäätmevedaja – teenuste kontsessiooni või teenuste riigihanke korras valitud isik, kes osutab jäätmevaldajatele korraldatud jäätmeveo teenust kindlaksmääratud jäätmeliikide osas ja jäätmeveopiirkonnas;

6) jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu-, äri- või tootmisruum;

7) jäätmekäitleja – juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks vastav keskkonnaluba;

8) jäätmejaam – spetsiaalselt rajatud, tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht, kuhu on paigutatud taaskasutatavate jäätmete kogumiseks ja taaskasutustoiminguks kogumismahutid, sh ohtlike jäätmete kogumismahutid;

9) hankija – linnavolikogu volitatud juriidiline isik, kes vastab jäätmeseaduse nõuetele;

10) jäätmeveopiirkond (edaspidi piirkond) – eeskirjaga kindlaksmääratud ala, kust kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed kokku kogutakse;

11) jäätmekäitlusleping – jäätmevaldaja ja jäätmekäitleja vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega jäätmekäitleja võtab endale jäätmete osalise või täieliku käitlemise kohustuse ning millega jäätmekäitleja muutub jäätmevaldajaks pärast seda, kui jäätmevaldaja on jäätmed üle andnud, kui leping ei näe ette teisiti;

12) süvakogumismahuti – valdavas enamuses maa sees paiknev kogumismahuti;

13) tühisõit – vedaja poolt jäätmevaldaja kinnistule tehtud sõit jäätmeveoteenuse osutamiseks, mille käigus jäätmete üleandmist ei toimunud jäätmevaldaja poolse eeskirja nõuete rikkumise tõttu;

14) taaskasutusorganisatsioon – pakendiettevõtete või nende moodustatud juriidiliste isikute poolt asutatud organisatsioon, kes haldab pakendi ja pakendijäätmete kogumis- ja taas- kasutussüsteemi ning kellele ettevõtted saavad üle anda oma tagasivõtu- ja taaskasutus- kohustused.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata mõiste kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.