Isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hü Art. 3Maksuvaba hüvitis elu- ja töökoha ning töö- ja ametisõitude eest

(1) Maksuvabalt võib hüvitada elu- ja töökoha vahelisi sõite, kui töötaja elukoht on vähemalt 31 kilomeetri kaugusel töökohast (üks suund) ja puudub ühistranspordi ühendus. Elu- ja töökoha vahelisi sõite hüvitatakse alates 31 kilomeetrist.

(2) Elukohaks loetakse töötaja registreeritud elukohta rahvastikuregistris, mis peab kattuma tegeliku elukohaga.

(3) Elu- ja töökoha vaheliste sõitude eest makstakse eelarveliste vahendite olemasolul kuni 50% ulatuses, arvestusega 0,15 eurot kilomeeter, mis ei tohi ületada 100 eurot kalendrikuus va erandolukorras, mille juures teeb ettepaneku osakonnajuhtaja ja kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega.

(4) Maksuvaba hüvitist elu- ja töökoha vaheliste sõitude rakendamisel peab tööandja koostama iga töötaja kohta motiveeritud käskkirja.

(5) Motiveeritud käskkirjas hinnatakse kogumina tulenevalt töötaja elukohast, töökohustustest, tööpäeva algusest ja lõpust, ühistranspordi kasutamise võimalustest jne tööle ja tagasi sõitude maksuvaba hüvitamise põhjendatust.

(6) Motiveeritud käskkirjas tuuakse eraldi välja kokkulepitud maksimaalne hüvitamise kuupiirmäär ja periood.

(7) Puudega töötajale kompenseeritakse elu- ja töökoha vahelisi sõite tulumaksuseaduse § 13 lg 3 p 2 1 alusel.

(8) Ühele töötajale makstava lõikes 3 nimetatud elu- ja töökoha vaheliste sõitude, töö- ja ametisõitude ning lähetusega ja koolitusega seotud sõiduhüvitist summas, mis ei tohi ületada 335 eurot kalendrikuus arvestusega 0,30 eurot kilomeetri kohta.