Eluruumi tagamise teenuse osutamise kord Narva linnas Art. 2Mõisted ja põhimõtted
(1) Sotsiaaleluruum (edaspidi ka eluruum) on Narva linnale kuuluv elamu, korter või mõtteline osa sellest või muu omaette ruum, mis on kasutatav alaliseks elamiseks ja vastab eluruumidele esitatavatele nõuetele ning mis on tunnistatud Narva Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) poolt sotsiaaleluruumiks ning kasutatakse teenuse osutamiseks teenust vajavatele isikutele.
(2) Eluruumide haldaja – juriidiline isik, kes teostab Narva linnale kuuluvate eluruumide haldamist vastavalt halduslepingule.
(3) Teenuse saajal on esmane vastutus teda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul. Teenuse saaja peab teenuse taotlemisel aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele ning asjaolude muutumise korral hüvitise kohandamisele.
(4) Teenuse paremaks korraldamiseks on teenuse osutajal ja teenuse saajal kohustus teha koostööd.
(5) Teenuse osutamisel kohaldatakse samuti inimväärikuse, solidaarsuse, avaliku võimu selgitamis- ja abistamiskohustuse, sotsiaalkaitse konfidentsiaalsuse ja muid sotsiaalkaitse põhimõtteid.
(6) Teenuse osutaja võib seaduses ettenähtud juhtudel teenuse saamise õiguse peatada, muuhulgas juhtudel, kui teenuse saaja ei võimalda teenuse osutajal täita hüvitise andmiseks vajalikke ülesandeid, samuti kui isik rikub seaduses sätestatud teenuse andmisega seotud kohustust või teenuse andmise kõrvaltingimust, mille korral seadus sätestab õiguse peatumise. Hüvitise saamise õiguse peatumise aluse äralangemisest tekib isikul uuesti õigus hüvitisele. Vastavalt sotsaalseadustiku üldosa seaduse § 12 lõikele 1 hüvitis on isikule sotsiaalkaitseks makstav rahaline hüvitis või antav mitterahaline hüvitis.
(7) Teenuse saaja õigus teenusele lõpeb seaduses sätestatud alustel, muuhulgas juhul, kui teenuse saaja rikub pahauskselt sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 21 lõikes 1 sätestatud põhikohustust või seaduses teenuse andmisega seotud kohustust või hüvitise andmise kõrvaltingimust, mille korral seadus sätestab õiguse lõppemise. Teenuse saamise õigus lõpeb ka siis, kui teenuse saaja ei osale aktiivselt talle hüvitise andmises, sealhulgas ei täida hüvitise andmisega seotud kõrvaltingimusi, mis on konkretiseeritud käesolevas korras.
(8) Kui teenuse taotleja või saaja rikub kohustust, mille rikkumine on teenuse saamise õiguse peatumise või teenuse lõppemise aluseks, otsustab teenuse osutaja teenuse andmise peatada või teenuse osutamise lõpetada rikkumise aluseks oleva asjaolu toimumisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti.