Merestrateegia sisu ja koostamise nõuded Art. 4Mereala hindamine

(1) Mereala hindamine peab andma merekeskkonna seisundile ja seda mõjutavatele surveteguritele igakülgse hinnangu ja see hõlmab:

1) mereala või selle piirkonna oluliste iseärasuste ja parameetrite ning keskkonnaseisundi analüüsi;

2) mereala keskkonnaseisundi survetegurite ja inimtegevuste mõju analüüsi;

3) mereala kasutamise ja merekeskkonna seisundi halvenemisega kaasnevate kulude majanduslikku ja sotsiaalset analüüsi.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud analüüs peab põhinema Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/56/EÜ III lisa tabelis 1 loetletud soovituslikele elementidele, arvestades mereökosüsteemi struktuuri, funktsioone ja protsesse ning hõlmates merekeskkonna füüsikalisi ja keemilisi omadusi, elupaigatüüpe, bioloogilisi omadusi ja hüdromorfoloogiat.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud analüüs peab:

1) põhinema Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/56/EÜ III lisa tabelis 2 esitatud inimtekkeliste survetegurite, mere kasutusviiside ja inimtegevuste soovituslikel nimekirjadel, arvestades nende mõju merekeskkonnale ja tuvastatavaid suundumusi;

2) hõlmama peamisi kumulatiivseid mõjusid ja mõjude koostoimet;

3) arvestama muid asjakohaseid hinnanguid, mis on valminud kooskõlas ELi õigusaktidega, eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1–73), sätetega reguleeritud rannikuveekogumite ja territoriaalmerega seotud elemente, aga ka Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni täitmise käigus tehtud HELCOMi hindamisi.

(4) Eesti mereala hindamisel kasutatakse niivõrd, kui see on võimalik ja asjakohane, Läänemere piirkondlikus koostöös kokku lepitud meetodeid ja indikaatoreid, et need oleks omavahel kooskõlas, arvestades piiriüleseid mõjusid ja iseärasusi.