Pakri maastikukaitseala kaitse-eeskiri Art. 1Pakri maastikukaitseala kaitse-eesmärk

(1) Pakri maastikukaitseala 2 (edaspidi kaitseala ) eesmärk on kaitsta:

1) Põhja-Eesti klinti, sealhulgas Pakri saarte ja poolsaare aluspõhjakivimite paljandeid, kaitsealuseid liike ning Pakri saarte ajaloolist asustusstruktuuri, samuti säilitada looduse mitmekesisust ja maastikuilmet;

2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on rannikulõukad (1150*) 3 , laiad madalad lahed (1160), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), lood (alvarid ‒ 6280*), puisniidud (6530*), allikad ja allikasood (7160*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad ‒ 9180*);

3) liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on suur-mosaiikliblikas ( Hypodryas maturna ), suur-kuldtiib ( Lycaena dispar ), nõmmnelk ( Dianthus arenarius ), madal unilook ( Sisymbrium supinum ), soohiilakas ( Liparis loeselii ), emaputk ( Angelica palustris ) ja jäik keerdsammal ( Tortella rigens );

4) liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ja nende elupaiku ning I lisas nimetamata rändlinnuliike. Need liigid on sõtkas ( Bucephala clangula ), väikeluik ( Cygnus columbianus bewickii ), laululuik ( Cygnus cygnus ), kühmnokk-luik ( Cygnus olor ), kalakajakas ( Larus canus ), jääkoskel ( Mergus merganser ), tutkas ( Philomachus pugnax ), hahk ( Somateria mollissima ), punajalg-tilder ( Tringa totanus ), merikotkas ( Haliaetus albicilla ), krüüsel ( Cepphus grylle ), tõmmuvaeras ( Melanitta fusca ) ja tuttpütt ( Podiceps cristatus );

5) kaitsealuseid loomaliike, kelleks on liivatüll ( Charadrius hiaticula ), roo-loorkull ( Circus aeruginosus ), rukkirääk ( Crex crex ), sookurg ( Grus grus ), väiketiir ( Sterna albifrons ), jõgitiir ( Sterna hirundo ), randtiir ( Sterna paradisaea ), musträhn ( Dryocopus martius ), nõmmelõoke ( Lullula arborea ), vööt-põõsalind ( Sylvi nisoria ), väike-kärbsenäpp ( Ficedula parva ), punaselg-õgija ( Lanius collurio ), põldtsiitsitaja ( Emberiza hortulana ), teelehe-mosaiikliblikas ( Euphydryas aurinia ), hahkkaruslane ( Phragmatobia lucifera ) ja tume-nõlvaöölane ( Chresotis andereggii ), ning nende elupaiku;

6) kaitsealuseid taimeliike, milleks on aasnelk ( Dianthus superbus ), kärbesõis ( Ophrys insectifera ), soovalk ( Malaxis monophyllos ), pruun raunjalg ( Asplenium trichomanes ) ja kolmis-seligeeria ( Seligeria patula ), ning nende kasvukohti.

(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolmeks sihtkaitsevööndiks ja neljaks piiranguvööndiks.

(3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.