Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid Art. 29Puhastuslodu projekteerimine

(1) Puhastuslodu on 0,3–0,5 meetri sügavune veega ja makrofüütidega, soovitavalt pilliroo ja hundinuiaga, kaetud märgala.

(2) Puhastuslodu projekteeritakse üle viie hektari suuruselt hajukoormuse leviku ohtlikult maa-alalt voolava pinnavee ja drenaaživee bioloogiliseks puhastamiseks:

1) eesvoolu ja kraavi suubumise korral § 26 lõikes 1 nimetatud veekogusse suubumiskoha vahetusse lähedusse;

2) maapinna reljeefi voolunõva suubumiskohal eesvoolu või kraavi, kui veekaitsevööndi laiendiga ei ole otstarbekas hajukoormuse levikut tõkestada;

3) drenaažisüsteemi kollektori suudmealale, kui neelukaevude koguvalgalal on hajukoormuse leviku ohtlik maa-ala suurem kui viis hektarit.

(3) Settebasseini ja puhastuslodu ühendamise korral projekteeritakse puhastuslodu settebasseinist allavoolu.

(4) Pinnavee puhastuslodu põhja pindala on vähemalt 25 ruutmeetrit ja külgede suhe on 1 : 2.

(5) Drenaaživee puhastuslodu põhja pindala on vähemalt üks ruutmeeter drenaažisüsteemi hajukoormuse leviku ohtliku ala hektari kohta.

(6) Lõikes 2 nimetatud puhastuslodude kogupindala peab moodustama vähemalt 0,5 protsenti maaparandussüsteemi või selle osa hajukoormuse leviku ohtliku ala suurusest. Kui reostunud vesi voolab suublasse hea isepuhastusvõimega eesvoolu kaudu, võib puhastuslodu jätta projekteerimata, kui eesvoolu pikkus on vähemalt 200 meetrit hajukoormuse leviku ohtliku maa-ala ühe hektari kohta.

(7) Lõikes 6 nimetatud hea isepuhastusvõimega on eesvool siis, kui selle veepeegli veetaimestikuga kattuvus on 20–30 protsenti.