Kihnu kultuuriruumi toetamise tingimused ja kord Art. 3Toetatavad tegevused ning vähese tähtsusega abi

(1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamisse.

(2) Pärimuse jätkusuutlikkuse edendamise valdkonnas toetatakse

1) traditsioonilise rõivastuse; toidukultuuri; taluarhitektuuri; rahvaluule, -muusika, -tantsu, -kommete jm uurimist;

2) andmebaaside loomist erinevates mäluasutustes asuvatest Kihnu pärimuskultuuri kogudest;

3) pärimuskultuuri jäädvustavate ja tutvustavate trükiste, helikandjate, audiovisuaalsete materjalide väljaandmist ja veebiväljaannete ning näituste koostamist;

4) pärimuskultuuril põhinevate sündmuste korraldamist;

5) pärimuskultuurialaste õpikodade, pillilaagrite, ümarlaudade ja õppepäevade korraldamist;

6) hääbuvate oskuste ja traditsioonide edasiandmist;

7) Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse sissekande koostamist;

8) rahvapillide soetamist lastele.

(3) Pärimusel põhinevate kunstide valdkonnas toetatakse

1) kihnukeelsete kirjandusteoste väljaandmist;

2) Kihnu pärimusel põhinevate heliteoste loomist, väljaandmist ja esitamist;

3) Kihnu pärimusel põhinevate kunstiteoste loomist ja esitlemist;

4) Kihnu pärimusel põhinevate tantsu-, draama- ja muusikalavastuste loomist ja etendamist;

5) Kihnu traditsioonilistel töövõtetel ja/või põlisel käsitööl põhinevate esemete loomist;

6) omaloomingu konkursside korraldamist.

(4) Keele ja hariduse valdkonnas toetatakse

1) kihnu keele ja kultuuri õpetamist lasteaias, koolis ja kursustel;

2) õpetajate ja juhendajate täienduskoolituse korraldamist kihnu keele ja kultuuri alal;

3) kihnu keele ja kultuuri ainekava väljatöötamist ning õppevahendite koostamist ja väljaandmist;

4) kihnu keele sõnastiku ja keeleõppe metoodika täiendamist;

5) kooliprogrammi väliste kihnu kultuuri ja keelega seotud huviringide, sündmuste, õppereiside jm korraldamist;

6) murdekeele laagrite korraldamist;

7) kihnu keele ja kultuuriloo uurimise korraldamist ning uurimistöö tulemuste avaldamist.

(5) Teaduse valdkonnas toetatakse

1) Kihnu ajaloo-, keele- ja kultuuriuuringute algatamist ja korraldamist ning tulemuste publitseerimist;

2) muuseumide ja teadusasutuste uuringuid, tulemuste avaldamist, internetis kättesaadavaks tegemist ja teavitamist;

3) kultuuripärandi, sealhulgas traditsioonilise rõivastuse, toidukultuuri, arhitektuuri, rahvaluule, -muusika, -tantsu ja -kommete teaduspõhist uurimist;

4) keele-, kultuuri- ja ajaloomaterjalide kogumist, talletamist, süstematiseerimist, analüüsimist ja avaldamist;

5) teaduspõhiste seminaride ja konverentside korraldamist.

(6) Meedia ja mainekujunduse valdkonnas toetatakse

1) kihnukeelse ajalehe väljaandmist;

2) Kihnu kultuuri kajastamist üleriigilises meedias;

3) kihnukeelsete ja -aineliste tele- ning raadiosaadete ja filmide loomist;

4) kihnukeelsete ja Kihnu kultuuri tutvustavate trükiste ja muude infokandjate väljaandmist;

5) Kihnu kultuuri tutvustamist Eesti teistes piirkondades ja välismaal.

(7) Arendustegevuse valdkonnas toetatakse kogukonna poolt ellu kutsutud katusorganisatsiooni tegevust pärimuse hoidmiseks, tutvustamiseks ja arendamiseks.

(8) Toetust ei anta projektile, mille käesoleva paragrahvi lõigetes 2–7 nimetatud tegevused on tehtud enne taotluse esitamist.

(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–7 nimetatud tegevuste toetamine võib kvalifitseeruda vähese tähtsusega abiks VTA määruse artikli 3 tähenduses ning konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes.

(10) Kui toetus loetakse vähese tähtsusega abiks VTA määruse mõistes, kontrollib toetuse andja riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse andmise korral ei ületaks taotlejale eraldatud vähese tähtsusega abi koos taotlusvoorust eraldatava toetusega kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul 300 000 eurot.

(11) Kui vähese tähtsusega abina kvalifitseeruvat toetust taotletakse suuremas summas kui taotleja on vähese tähtsusega abina õigustatud saama, vähendab toetuse andja taotleja nõusolekul toetuse summat vähese tähtsusega abi ülemmäärani.

(12) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks isikuid, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Lisaks võetakse vähese tähtsusega abi andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.