Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” toet Art. 18Projektide hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord

(1) Taotluste hindamise korraldab rakendusüksus.

(2) Väiketoetuse taotluse hindamise viib rakendusüksus läbi järgmiselt:

1) iga nõuetele vastavat taotlust hindab kaks erapooletut, kompetentset ja usaldusväärset rakendusüksusesisest hindajat;

2) taotlust hindavad hindajad annavad hinded taotlusele konsensuslikult;

3) hindajad esitavad täidetud ja mõlema hindaja poolt allkirjastatud konsensusliku hindamislehe rakendusüksusele hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul taotluse hindamiseks saamisest;

4) rakendusüksus võib hindamisprotsessi kaasata väliseid nõuandvaid eksperte.

(3) Nõuetele vastavaks tunnistatud väiketoetuse projekte hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumite alusel:

1) projekti tegevuste mõju meetme tegevuse eesmärkide saavutamisele – maksimaalselt 2 punkti;

2) projekti põhjendatus – maksimaalselt 5 punkti;

3) projekti kuluefektiivsus – maksimaalselt 3 punkti;

4) toetuse taotleja ja partneri suutlikkus projekti ellu viia – maksimaalselt 2 punkti;

5) projekti mõjuulatus – maksimaalselt 2 punkti.

(4) Väiketaotluste kohta, mille koondhinne on alla 11 punkti või mis on saanud vähemalt ühes hindamiskriteeriumis null punkti, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(5) Põhitoetuse taotluse hindamise viib rakendusüksus läbi järgmiselt:

1) iga nõuetele vastavat taotlust hindab kaks erapooletut, kompetentset ja usaldusväärset rakendusüksusevälist hindajat. Hindajate valimise korraldab rakendusüksus ja hindajate nimekirja kinnitab rakendusasutus;

2) taotlust hindavad hindajad annavad hinded taotlusele konsensuslikult;

3) hindajad esitavad täidetud ja mõlema hindaja poolt allkirjastatud konsensusliku hindamislehe rakendusüksusele hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul taotluse hindamiseks saamisest;

4) kui hindajad ei jõua käesoleva lõike punktis 3 sätestatud tähtaja jooksul konsensusele, toimub projekti hinnanud hindajate koosolek konsensusele jõudmiseks rakendusüksuse osalusel. Koosoleku tulemusena allkirjastatakse konsensuslik hindamisleht.

(6) Nõuetele vastavaks tunnistatud põhitoetuse projekte hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumite alusel:

1) projekti tegevuste mõju meetme tegevuse eesmärkide saavutamisele – maksimaalselt 6 punkti;

2) projekti põhjendatus – maksimaalselt 5 punkti;

3) projekti kuluefektiivsus – maksimaalselt 3 punkti;

4) toetuse taotleja ja partneri suutlikkus projekti ellu viia – maksimaalselt 2 punkti;

5) projekti mõjuulatus – maksimaalselt 2 punkt.

(7) Põhitaotluste kohta, mille koondhinne on alla 13 punkti või mis on saanud vähemalt ühes hindamiskriteeriumis null punkti, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(8) Rakendusüksus koostab hindajate antud konsensuslike koondhinnete alusel põhitaotluste lõpliku paremusjärjestuse, milles esimesel kohal on suurima koondhinde saanud taotlus ning kuhu kantakse projektid, mille koondhinne on vähemalt 13 punkti ja mis ei ole saanud üheski hindamiskriteeriumis null punkti.

(9) Kui põhitoetuse taotluste maht on suurem kui meetme taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk, eelistatakse võrdse koondhindega taotluste korral kõrgema omafinantseeringu määraga taotlusi. Kui omafinantseeringu määr on võrdne, eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlust.

(10) Hindaja ja ekspert peavad eelnevalt kinnitama oma erapooletust taotluse hindamisel ning menetluse käigus taotleja kohta saadud informatsiooni mitteavaldamist. Kui hindaja või ekspert on seotud jooksvas taotlemises hinnatava taotluse või voorulises taotlemises vähemalt ühe esitatud taotluse ettevalmistamise, toetuse taotleja või projekti partneriga, kohustub ta viivitamata teavitama rakendusüksust huvide konfliktist ning taandama ennast vastavalt taotluse või taotlusvooru taotluste hindamisest. Huvide konflikti korral valib rakendusüksus uue hindaja või eksperdi.

(11) Hindaja ja ekspert ei või olla isik, kes on jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud ametialases süüteos või karistusseadustiku § 209, 210, 211, 212, 217 2 või 280 alusel ning kelle karistusandmeid ei ole karistusregistri seaduse alusel kustutatud ja arhiivi kantud.