Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord Art. 6Elukohajärgse kooli määramine esimesse klassi astuvale lapsele

(1) Valitsus kontrollib pärast taotluste esitamise tähtaja möödumist esmalt taotlustes märgitud andmete õigsust ning juhul kui taotluses ja registriandmetes esineb erinevusi, teavitatakse taotluse esitajat andmete erinevusest ning menetletakse taotlust täpsustatud andmete alusel.

(2) Elukohajärgse kooli määramisel lähtutakse kooli õpilaskohtade arvust ja õpilase rahvastikuregistris fikseeritud elukoha andmetest, arvestades:

1) õpilase elukoha lähedust koolile (jalgsi tee pikkus);

2) pere teiste laste õppimist samas koolis;

3) lapsevanema töötamist samas koolis;

4) võimalusel lapsevanema soove.

(3) Kui kooli on soovijaid rohkem, kui koolil on õppekohti, siis arvestatakse täiendavalt ka isikute elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aega, eelistades neid, kelle registrikanne on varasem.

(4) Lapsele, kelle vanem on esitanud taotluse elukohajärgse kooli määramiseks vallas, kuid kelle elukoht on registreeritud väljaspool valda, määratakse elukohajärgne kool pärast kõigile vallas elukohta omavatele järgmisel õppeaastal koolikohustuslikku ikka jõudvatele lastele elukohajärgse kooli määramist, arvestades vabade kohtade olemasolu koolis.

(5) Kui lapse vanem või seaduslik esindaja esitab taotluse lapsele elukohajärgse kooli määramiseks pärast 31. märtsi, määratakse lapsele elukohajärgseks kooliks kool, kus on vabu õppekohti.

(6) Valitsus võrdleb rahvastikuregistri andmeid esimesse klassi astumiseks esitatud taotlustega ja võtab võimalusel kontakti peredega, kes ei ole oma koolikohustuslikku ikka jõudvale lapsele või lapsele, kelle koolikohustuse täitmine on käimasoleval õppeaastal edasi lükatud, elukohajärgse kooli määramiseks taotlust esitanud.