Nõva looduskaitseala kaitse-eeskiri Art. 1Nõva looduskaitseala kaitse-eesmärk

(1) Nõva looduskaitseala 2 (edaspidi kaitseala ) eesmärk on kaitsta, taastada ja säilitada:

1) Loode-Eestile omast ranniku- ja luitemaastikku, looduslikke kooslusi, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike;

2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on rannikulõukad (1150*) 3 , esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), hallid luited (2130*), rusked luited kukemarjaga (2140*), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), liivikud (2330), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), siirde- ja õõtsiksood (7140), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning lammi-lodumetsad (91E0*);

3) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide elupaiku. Need liigid on jõesilm ( Lampetra fluviatilis ), vingerjas ( Misgurnus fossilis ) ja saarmas ( Lutra lutra );

4) rändlinnuliike ning kaitsealuseid liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ja nende elupaiku. Need on karvasjalg-kakk ( Aegolius funereus ), nõmmekiur ( Anthus campestris ), laanepüü ( Bonasa bonasia ), kassikakk ( Bubo bubo ), öösorr ( Caprimulgus europaeus ), must-toonekurg ( Ciconia nigra ), musträhn ( Dryocopus martius ), väike-kärbsenäpp ( Ficedula parva ), värbkakk ( Glaucidium passerinum ), sookurg ( Grus grus ), merikotkas ( Haliaeetus albicilla ), nõmmelõoke ( Lullula arborea ), herilaseviu ( Pernis apivorus ), laanerähn ( Picoides tridactylus ), täpikhuik ( Porzana porzana ), händkakk ( Strix uralensis ) ja metsis ( Tetrao urogallus );

5) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ IV ja V lisas nimetatud liike ja nende elupaiku. Need liigid on põhja-nahkhiir ( Eptesicus nilssonii ), habelendlane ( Myotis mystacinus ), suurkõrv ( Plecotus auritus ), tiigikonn ( Rana lessonae ) ja apteegikaan ( Hirudo medicinalis );

6) kaitsealuseid taimeliike ja nende kasvukohti. Need liigid on lääne-mõõkrohi ( Cladium mariscus ), kahkjaspunane sõrmkäpp ( Dactylorhiza incarnata ), Russowi sõrmkäpp ( Dactylorhiza russowii ), tumepunane neiuvaip ( Epipactis atrorubens ), soo-neiuvaip ( Epipactis palustris ), rand-ogaputk ( Eryngium maritimum ), sale villpea ( Eriophorum gracile ), roomav öövilge ( Goodyera repens ), rand-seahernes ( Lathyrus japonicus ), harilik porss ( Myrica gale ), valge vesiroos ( Nymphaea alba ), väike vesiroos ( Nymphaea candida ), aas-karukell ( Pulsatilla pratensis ), tume nokkhein ( Rhynchospora fusca ) ja lodukannike ( Viola uliginosa );

7) kaitsealust seeneliiki liiv-maakeelt ( Geoglossum arenarium ) ja tema kasvukohti;

8) kaitsealuseid linnuliike ja nende elupaiku. Need liigid on raudkull ( Accipiter nisus ), õõnetuvi ( Columba oenas ), väike-kirjurähn ( Dendrocopus minor ), lõopistrik ( Falco subbuteo ) ja hoburästas ( Turdus viscivorus ).

(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheksaks sihtkaitsevööndiks ja seitsmeks piiranguvööndiks.

(3) Kaitsealal kehtivad looduskaitseseaduses sätestatud piirangud käesolevas määruses ettenähtud erisustega.