Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele Art. 2Terminid

Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) energiaarvutus – hoone tüüpilise kasutusega seotud kaalutud energiaerikasutuse arvutus, mis lähtub välis- ja sisekliimast, hoone ja tehnosüsteemide kasutus- ja käiduajast, vabasoojusest, hoone õhupidavusest ning muudest hoonet ehitusprojektis iseloomustavatest andmetest;

2) energiakandjate kaalumistegurid – tegurid, millega võetakse arvesse tarnitud energia tootmiseks vajalik primaarenergia kasutus ja selle keskkonnamõju. Energiakandjate kaalumistegurite arvväärtused on sätestatud ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses hoone energiatõhususe miinimumnõuete kohta (edaspidi energiatõhususe miinimumnõuete määrus );

3) energiakasutus – elektri- või soojusenergia kasutus vaadeldavas süsteemipunktis. Energiakasutus arvutatakse netoenergiavajadusest, võttes arvesse süsteemikaod ja kaod energia muundamisel. Tehnosüsteemi lõpp-punktis (üldjuhul liitumispunkt energiavõrguga) võrdub tehnosüsteemi energiakasutus tarnitud energia ja lokaalse taastuvenergia summaga;

4) kaalutud energiaerikasutus – energiakandjate kaalumisteguritega korrutatud aastane energiakasutus kilovatt-tundides hoone toatemperatuuriga pinna ruutmeetri kohta [kWh/(m²·a)];

5) korterelamu üldelekter – korterelamu üldises kasutuses oleva elektripaigaldise (näiteks trepikoja valgustusseade, lift, kütteseade) poolt tarvitatav elektrienergia;

6) kraadpäev – hoone sisetemperatuuri ja välisõhu temperatuuri vahet iseloomustav näitaja, mille ühikuks on Celsiuse skaala (°C) järgi ühekraadine temperatuurierinevus arvestusliku sisetemperatuuri ja ööpäeva ehk 24-tunnise ajavahemiku keskmise välisõhu temperatuuri vahel;

7) normaalaasta kraadpäevade arv – hoone asukoha piirkonna keskmine kraadpäevade arv aastas ajavahemikus aastatel 2004–2023;

8) hoone tasakaalutemperatuur – hoone siseõhu temperatuur Celsiuse skaala (°C) järgi, milleni tuleb ruumiõhku kütte- ja ventilatsioonisüsteemiga kütta arvestades, et õhu soojenemine tasakaalutemperatuurist ruumi vajaliku siseõhu temperatuurini toimub vabasoojuse (näiteks inimestest, elektritarvititest, päikesekiirgusest eralduv soojus) arvel;

9) tarnitud energia – elektrivõrgust või kaugküttevõrgust või kütusest aastas hangitud energia kilovatt-tundides (kWh/a) või energiasisaldus kilovatt-tundides, millega kaetakse lokaalsest taastuvenergiast katmata jääv hoone aastane summaarne energiakasutus. Kinnistult hangitud kütusest toodetud energia loetakse tarnitud energiaks;

10) eksporditud energia – hoones või kinnistul toodetud elektri- või soojusenergia, mida ei kasutata hoones ja mis eksporditakse energiavõrkudesse;

11) lokaalne taastuvenergia – hoones, kinnistul või hoone lähiümbruses päikese-, välisõhu-, vee-, pinnase- või tuuleenergiast toodetud elekter või soojusenergia;

12) täisaasta – kaksteist järjestikkust kalendrikuud;

13) peamine kasutamise otstarve – kasutamise otstarve, mille toatemperatuuriga pinna osakaal kogu hoone toatemperatuuriga pinnast on suurim;

14) köetav pind – sisekliima tagamisega ruumide suletud netopinna summa;

14¹) toatemperatuuriga pind – köetav pind, millest on maha arvestatud madala temperatuuriga pind. Mitteelamu parkimismaja pinda ei loeta toatemperatuuriga pinnaks;

15) madala temperatuuriga pind – sisekliima tagamisega ruumide netopind, mille kütmise seadeväärtus on oluliselt madalam kui energiatõhususe miinimumnõuete määruse lisas 1 sätestatud väärtus.