Loomade heaolu toetus Art. 8Toetatava põhitegevuse nõuded

(1) Kui taotletakse toetust veiste ja vasikate karjatamise põhitegevuse nõuete täitmise eest, täidab taotleja kohustuseaastal järgmisi nõudeid:

1) veiseid ja vasikaid karjatatakse karjatamisperioodil, mis kestab vähemalt 1. juunist kuni 31. augustini, karjamaal vähemalt taotlusel märgitud arvul;

2)

3) rohumaad ei tohi üle karjatada.

(2) Kui taotletakse toetust piimatõugu vasikate põhitegevuse nõuete täitmise eest, täidab taotleja kohustuseaastal kõigi oma majapidamises peetavate piimatõugu vasikate puhul järgmisi nõudeid:

1) kui piimatõugu vasikaid peetakse rühmana, on ühissulus vähemalt 2,0 m 2 vaba põrandapinda iga vasika kohta ning kogu põrandapind on pehme allapanuga kaetud;

2) nudistamisel kasutatakse üldanesteesiat koos analgeesiaga või sedatsiooni koos lokaalanesteesia ja analgeesiaga ning selle kohta on veterinaararsti kirjalik kinnitus, mis sisaldab andmeid nudistatud loomade arvu ja kasutatud ravimite kohta.

(3) Kui taotletakse toetust hobuste põhitegevuse nõuete täitmise eest, täidab taotleja järgmisi nõudeid:

1) hobuseid karjatatakse karjatamisperioodil, mis kestab vähemalt 1. juunist kuni 31. augustini, karjamaal vähemalt taotlusel märgitud arvul ja täkkudele tagatakse karjatamisperioodil pääs karjamaale või väliaedikusse;

2)

3) rohumaad ei tohi üle karjatada;

4) ühe hektari rohumaa kohta on kuni 1,4 loomühikut karjatatavaid loomi, võttes arvesse kõik taotleja kasutuses olevad rohumaad, taotleja majapidamises 2. mai seisuga peetavad lambad ja kitsed, mahepõllumajanduse registrisse kantud mahepõllumajanduslikult peetavad veised ja vasikad ning taotlusel märgitud veised, vasikad ja hobused.

(4) Kui taotletakse toetust allapanul peetavate sigade põhitegevuse nõuete täitmise eest, täidab taotleja kohustuseaastal vähemalt taotlusel märgitud loomakasvatushoones peetavate sigade puhul järgmisi nõudeid:

1) sigadele tagatakse sisetingimustes allapanuks põhk või hein, sigade pidamise ruumi põrand on allapanuga kaetud ja lamamisala on kuiv, puhas ning looma jaoks mugav;

2) alla seitsmepäevaste sigade kastreerimisel kasutatakse lokaalanesteesiat ja analgeesiat või üldanesteesiat koos analgeesiaga ning selle kohta on veterinaararsti kirjalik kinnitus, mis sisaldab andmeid kastreeritud loomade arvu ja kasutatud ravimite kohta.

(4¹) Kui taotletakse toetust suuremal pinnal peetavate sigade põhitegevuse nõuete täitmise eest, täidab taotleja kohustuseaastal vähemalt taotlusel märgitud loomakasvatushoones peetavate sigade puhul järgmisi nõudeid:

1) sigade pidamise ruumi on paigaldatud vähemalt üks kaamera, mis edastab peetavatest sigadest pildi taotleja või selle tema määratud isiku mobiiltelefonile või arvutisse, kes vastutab taotleja majapidamises peetavate sigade heaolu eest;

2) üle 85-kilogrammise kehakaaluga sea, välja arvatud tiine emise ja seemendatud nooremise kohta tagatakse rühmasulus kümme protsenti suurem pidamispind ja kuni 85-kilogrammise kehakaaluga sea, välja arvatud tiine emise ja seemendatud nooremise kohta tagatakse rühmasulus 15 protsenti suurem pidamispind põllumajandusministri 3. detsembri 2002. a määruse nr 80 „Nõuded sigade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta, sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsete menetluste loetelu ja neid läbiviivad isikud ning nõuded nende menetluste teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku ettevalmistusele” §-s 14 sätestatust;

3) lõike 4 punktis 2 sätestatud nõudeid.

(5) Kui taotletakse toetust lammaste ja kitsede põhitegevuse nõuete täitmise eest, täidab taotleja kohustuseaastal kõigi oma majapidamises peetavate lammaste ja kitsede puhul järgmisi nõudeid:

1) lammaste ja kitsede karjatamiseks kasutatavaid karjamaid vahetatakse 1. juuliks vähemalt ühel korral, välja arvatud laidudel ja väikesaartel karjatamise korral;

2)

3) rohumaad ei tohi üle karjatada;

4) lisaks muule söödale kasvatatakse põllumajandusmaal kitsedele ja lammastele vähemalt viit põllumajanduskultuuri, millest vähemalt üks on harilik sigur, harilik leeskputk, aedruut, harilik saialill, suur teeleht, harilik võilill, aedpetersell, piparmünt või harilik palderjan ning teisteks põllumajanduskultuurideks võivad olla harilik nõiahammas, harilik esparsett, valge mesikas, harilik lutsern, valge ristik, roosa ristik, suvivikk, küüslauk, harilik sibul, naeris, aedporgand, redis, söödakapsas ja aed-mädarõigas. Ühe lamba või kitse kohta kasvatatakse eespool nimetatud põllumajanduskultuure vähemalt 5 m 2 suurusel alal puhaskultuurina või segus teiste põllumajanduskultuuridega minimaalse põllusuurusega 0,01 ha. Segus kasvatamise korral loetakse nõuetekohaseks põllumajanduskultuur, mida kasvatatakse vähemalt kümnel protsendil põllu pinnast.

(6) Kui taotletakse toetust munakanade põhitegevuse nõuete täitmise eest, peab taotleja kohustuseaastal oma majapidamises 1 m 2 munakanade pidamise ruumi põrandapinna kohta kuni kaheksat kana.