Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajanduseg Art. 8Nõuded toetusõigusliku maa kohta

(1) Toetusõiguslik maa on taotleja kasutatav ja mahepõllumajanduse registrisse kantud kokku vähemalt 1,00 hektari suurune:

1) põllumaa, millel kasvatatakse teravilja, kaunvilja, rühvelkultuuri, õlikultuuri, kiukultuuri, muud tehnilist kultuuri (edaspidi koos põllukultuur ), köögivilja, maasikat või lisas nimetatud ravim- või maitsetaimi;

2) põllumaa, millel kasvatatavad heintaimed on põllumajandusministri 24. aprilli 2006. a määruses nr 56 „Söödakultuuride seemne kategooriad ning söödakultuuride seemne tootmise ja turustamise nõuded” sätestatud nõuete kohaselt põldtunnustatud;

3) põllumaa, mida hoitakse mustkesas või mis on jäetud sööti;

4) maa, millel kasvatatakse puuvilja- või marjakultuuri;

5) põllumaa, millel kasvatatakse kuni kolmel järjestikusel aastal heintaimi ja hiljemalt heintaimede kasvatamise kolmandale järjestikusele aastale järgneval kohustuseaastal kasvatatakse seal punktis 1 või 4 nimetatud põllumajanduskultuuri;

6) punktides 2 ja 5 nimetamata rohumaa.

(2) Maa, millel kasvatatakse puuvilja- või marjakultuuri või maasikat, on toetusõiguslik, kui taimede istutustihedus on vähemalt järgmine:

1) õunapuu tugeva kasvuga alusel, pirnipuu – vähemalt 100 istikut hektari kohta;

2) õunapuu keskmise kasvuga alusel – 300 istikut hektari kohta;

3) õunapuu nõrga kasvuga alusel – 500 istikut hektari kohta;

4) luuviljalised – 270 istikut hektari kohta;

5) astelpaju, aroonia – 400 istikut hektari kohta;

6) sõstar, karusmari – 800 istikut hektari kohta;

7) vaarikas, pampel – 3000 istikut hektari kohta;

8) viinapuu – 1300 istikut hektari kohta;

9) kultuurmustikas, ebaküdoonia – 1000 istikut hektari kohta;

10) kultuurjõhvikas – 30 000 istikut hektari kohta;

11) maasikas – 20 000 taime hektari kohta;

12) harilik sarapuu – 250 istikut hektari kohta;

13) söödav kuslapuu, kurdlehine kibuvits – 665 istikut hektari kohta;

14) harilik pihlakas – 150 istikut hektari kohta.

(3) Toetusõigusliku maa hulka arvatakse ka toetusõigusliku maaga külgnev teenindusala, mida kasutatakse põllutöömasina ümberpööramiseks. Teenindusala alla jäävat maad ei arvestata lõikes 2 nimetatud taimede istutustiheduse määramisel.

(4) Toetust antakse lõike 1 punktis 6 nimetatud rohumaa kohta, mille iga hektari kohta on taotlejal sellisel arvul mahepõllumajanduslikult peetavaid veiseid, hobuseid, lambaid või kitsi, et loomkoormus hektari kohta on vähemalt 0,2 loomühikut komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 808/2014 II lisa kohaselt, või mille iga kuni 0,1 hektari kohta on üks mesilaspere, kui taotleja taotleb toetust § 3 lõikes 2 või § 4 lõikes 2 nimetatud mesilaspere kohta.

(5) Toetust ei anta toetusõigusliku maa kohta, mida on kohustuseaastal hoitud mustkesas või mis on jäetud sööti, ega lõike 1 punktis 6 nimetatud toetusõigusliku rohumaa kohta, mille iga hektari kohta ei ole taotlejal lõikes 4 sätestatud arvul mahepõllumajanduslikult peetavaid veiseid, hobuseid, lambaid või kitsi või kui ühe mesilaspere kohta on üle 0,1 hektari rohumaad, kui taotleja taotleb toetust § 3 lõikes 2 või § 4 lõikes 2 nimetatud mesilaspere kohta.

(5¹) Toetust ei anta toetusõigusliku maa kohta, millel kasvatatakse lisas nimetatud ravim- ja maitsetaimi söödaks.

(5²) Kui lõike 1 punktis 1 nimetatud toetusõiguslikul põllumaal kasvatatakse kohustuseaastal köögivilja, maasikat või mõlemat kokku rohkem kui kümnel hektaril, ei anta toetust nende kasvatamiseks kasutatava selle põllumaa pindala osa kohta, mis ületab kümmet hektarit.

(5³) Kui lõike 1 punktis 4 nimetatud toetusõiguslikul maal kasvatatakse kohustuseaastal puuvilja- või marjakultuuri, välja arvatud maasikat, või mõlemat kokku rohkem kui 70 hektaril, ei anta toetust selle maa pindala osa kohta, mis ületab 70 hektarit.

(5⁴) Kui lõike 1 punktis 1 nimetatud toetusõiguslikul põllumaal kasvatatakse kohustuseaastal lisas nimetatud ravim- või maitsetaimi kokku rohkem kui neljal hektaril, ei anta toetust nende kasvatamiseks kasutatava selle põllumaa pindala osa kohta, mis ületab nelja hektarit.

(6) Selle ajavahemiku arvutamisel, mille jooksul on põllumaad kasutatud heintaimede kasvatamiseks, võetakse arvesse kohustuseperioodile vahetult eelnenud iga aasta, millal seal kasvatati järjestikku heintaimi. Nullaastaks loetakse heintaimede allakülvi aasta.

(7) Toetust ei anta maa kohta, mille kohta taotletakse arengukava alusel antavat:

1) keskkonnasõbraliku majandamise toetust;

2) keskkonnasõbraliku aianduse toetust puuvilja- ja marjakasvatuse eest;

3) keskkonnasõbraliku köögivilja-, ravim- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse toetust;

4) piirkondlikku mullakaitse toetust;

5) poolloodusliku koosluse hooldamise toetust.

6)

7) piirkondlikku veekaitse toetust maa rohumaana hoidmise eest.

(7¹) Toetust ei anta maa kohta, millel kasvatatakse kitsede ja lammaste söödaks kasutatavat põllumajanduskultuuri arengukava alusel antava loomade heaolu toetuse raames.

(8) Toetusõigusliku põllumajandusmaa määratlemisel lähtutakse põllumajandusministri 10. märtsi 2015. a määruse nr 22 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivile unikaalse numberkoodi andmise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala ning põllumassiivil asetsevate maastikuelementide määramise ja korra ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord” §-s 5 sätestatust. Toetust võib taotleda põllu kohta, mille pindala on vähemalt 0,3 hektarit.