Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri Art. 1Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärk

(1) Lahemaa rahvuspargi 2 (edaspidi kaitseala ) kaitse-eesmärk on kaitsta:

1) Põhja-Eestile iseloomulikku loodust ja kultuuripärandit, sealhulgas maastikuilmet, pinnavorme, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku, loodus- ja pärandkultuurmaastikke, maastiku üksikelemente, põllumajanduslikku maakasutust ja traditsioonilist rannakalandust, tasakaalustatud keskkonnakasutust, piirkonnale iseloomulikku asustusstruktuuri, taluarhitektuuri ning rahvakultuuri, tagades nende säilimise, taastamise, uurimise ja tutvustamise;

2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 2006, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas (edaspidi loodusdirektiivi elupaigatüüp ). Need on veealused liivamadalad (1110) 3 , liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited ‒ 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited ‒ 2130*), rusked luited kukemarjaga (2140*), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), kuivad liivanõmmed kanarbiku ja kukemarjaga (2320), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad ‒ 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lood (alvarid ‒ 6280*), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), liivakivipaljandid (8220), koopad (8310), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad ‒ 9060), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad ‒ 9180*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ning lammi-lodumetsad (91E0*);

3) liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas. Need on kaljukotkas ( Aquila chrysaetos ), väike-konnakotkas ( Aquila pomarina ), must-toonekurg ( Ciconia nigra ), merikotkas ( Haliaeetus albicilla ), kalakotkas ( Pandion haliaetus ), kassikakk ( Bubo bubo ), tutkas ( Philomachus pugnax ), karvasjalg-kakk ( Aegolius funereus ), jäälind ( Alcedo atthis ), nõmmekiur ( Anthus campestris ), hüüp ( Botaurus stellaris ), väikeluik ( Cygnus columbianus bewickii ), laululuik ( Cygnus cygnus ), põldtsiitsitaja ( Emberiza hortulana ), laanerähn e kolmvarvas-rähn ( Picoides tridactylus ), sarvikpütt ( Podiceps auritus ), metsis e mõtus ( Tetrao urogallus ), teder ( Tetrao tetrix ), musträhn ( Dryocopus martius ), väike-kärbsenäpp ( Ficedula parva ), herilaseviu ( Pernis apivorus ), sookurg ( Grus grus ), laanepüü ( Bonasa bonasia ), öösorr ( Caprimulgus europaeus ), värbkakk ( Glaucidium passerinum ), roo-loorkull ( Circus aeruginosus ), välja-loorkull ( Circus cyaneus ), nõmmelõoke ( Lullula arborea ), punaselg-õgija ( Lanius collurio ), randtiir ( Sterna paradisaea ), vööt-põõsalind ( Sylvia nisoria ), händkakk ( Strix uralensis ), rukkirääk ( Crex crex ) ja valge-toonekurg ( Ciconia ciconia );

4) liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ nimetab II ja III lisas. Need on soopart e pahlsaba-part ( Anas acuta ), piilpart ( Anas crecca ), viupart ( Anas penelope ), sinikael-part ( Anas platyrhynchus ), punapea-vart ( Aythya ferina ), tuttvart ( Aythya fuligula ), merivart ( Aythya marila ), sõtkas ( Bucephala clangula ), õõnetuvi ( Columba oenas ), kühmnokk-luik ( Cygnus olor ), kalakajakas ( Larus canus ), tõmmukajakas ( Larus fuscus ), naerukajakas ( Larus ridibundus ), tõmmuvaeras ( Melanitta fusca ), jääkoskel ( Mergus merganser ), rohukoskel ( Mergus serrator ), suurkoovitaja ( Numenius arquata ), hahk ( Somateria mollissima ), punajalg-tilder ( Tringa totanus ), kiivitaja ( Vanellus vanellus ) ja vaenukägu e toonetutt ( Upupa epops );

5) liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas. Need on harilik ebapärlikarp ( Margaritifera margaritifera ), harilik hink ( Cobitis taenia ), harilik võldas ( Cottus gobio ), suur-rabakiil ( Leucorrhinia pectoralis ), vasakkeermene pisitigu ( Vertigo angustior ), tiigilendlane ( Myotis dasycneme ), saarmas ( Lutra lutra ), suur-mosaiikliblikas ( Euphydryas maturna ), suur-kuldtiib ( Lycaena dispar ), rohe-vesihobu ( Ophiogomphus cecilia ), paksukojaline jõekarp ( Unio crassus ), jõesilm ( Lampetra fluviatilis ) ja lõhe ( Salmo salar );

6) kaitsealuseid liike, milleks on limatünnik ( Sarcosoma globosum ), haruline võtmehein ( Botrychium matricariifolium ), kõdu-koralljuur ( Corallorhiza trifida ), mõru vesipipar ( Elatine hydropiper ), väike käopõll ( Listera cordata ), siberi piimikas ( Mulgedium sibiricum ), mesimurakas e soomurakas ( Rubus arcticus ), põhjatarn e norra tarn ( Carex mackenziei ), hallhaigur ( Ardea cinerea ), kanakull ( Accipiter gentilis ), männi-käbilind ( Loxia pytyopsittacus ), niidurüdi e niidurisla ( Calidris alpina schinzii ), rästas-roolind ( Acrocephalus arundinaceus ) ja väike-kirjurähn ( Dendrocopos minor ), ning väänkaela ( Jynx torquilla ) ja tuttpütti ( Podiceps cristatus ).

(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks loodusreservaadiks, 43 sihtkaitsevööndiks ja üheksaks piiranguvööndiks.

(3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.