Loomkatse raskusastmete määratlused ja loomkatse liigitamise Art. 3Loomkatse liigitamise täpsemad nõuded raskusastmete järgi

(1) Loomkatse liigitamisel raskusastmete järgi võetakse arvesse kõik katselooma ellu sekkumised või katselooma mõjutamised selle loomkatse käigus ning liigitamine põhineb kõige raskemal mõjul, mida katseloom tõenäoliselt kogeb pärast kõigi asjakohaste täiustamistehnoloogiate rakendamist.

(2) Loomkatse liigitamisel raskusastmete järgi arvestatakse loomkatse liiki ja järgmisi loomkatse liigiga seotud asjaolusid, mida kaalutakse iga katselooma puhul eraldi:

1) katselooma mõjutamise viis ja kohtlemine;

2) loomkatse kõigi osade põhjustatud valu, stressi ja püsivate kahjustuste laad, tugevus, kestus ja sagedus ning rakendatava tehnika mitmekesisus;

3) loomkatse käigus kogetavad kumulatiivsed kannatused;

4) katselooma loomuliku käitumise takistamine, sealhulgas loomakaitseseaduse § 39 lõike 3 alusel kehtestatud katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetele esitatavatest katseloomade hooldamise ja pidamise nõuetest loomkatseprojekti loas määratud tingimustel tehtud erandid.

(3) Loomkatse liigitamisel raskusastmete järgi arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/63/EL teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta (ELT L 276, 20.10.2010, lk 33–79) VIII lisa III jaos esitatud näiteid raskusastmetesse liigitatud loomkatsete kohta, mille liigitamisel on võetud aluseks vaid loomkatse liigiga seotud asjaolud. Nimetatud näited aitavad anda esialgset hinnangut, missugune on liigitatava loomkatse kõige kohasem raskusaste.

(4) Loomkatse lõplikuks liigitamiseks raskusastmete järgi arvestatakse lisaks lõigetes 1–3 sätestatule ka järgmisi asjaolusid, mida kaalutakse iga katselooma puhul eraldi:

1) katselooma liigi tüüp ja genotüüp;

2) katselooma küpsus, vanus ja sugu;

3) katselooma treeningkogemus seoses loomkatsega;

4) eelmiste loomkatsete tegelikud raskusastmed katselooma korduva kasutamise korral;

5) valu, kannatuste ja stressi vähendamise või kõrvaldamise meetodid, sealhulgas kasvatamis-, pidamis- ja hooldamistingimuste täiustamine;

6) humaansete lõpp-punktide kasutamine.