Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja n Art. 4Meditsiinilised vastunäidustused 1. gruppi kuuluvale juhile

(1) Haigused ja seisundid, millega kaasneb absoluutne meditsiiniline vastunäidustus mootorsõiduki juhtimisel:

1)

2)

3) kontrollimatu alkoholisõltuvus ja arsti hinnangul võimetus hoiduda juhtimisest alkoholijoobes;

4) sõltuvus psühhoaktiivsetest ainetest, välja arvatud tubakas, ja arsti hinnangul võimetus hoiduda mootorsõiduki juhtimisest nende mõju all;

5) psühhotroopsete ainete või juhtimisvõimet alandavate ravimite tarvitamine;

6) raskekujuline väljendunud kognitiivse häirega psüühika-, isiksuse- või käitumishäire või mõõdukas või raske vaimne alaareng, mis arsti hinnangul alandab juhtimisvõimet ja mõjutab ohutu sõitmise võimet;

7) vestibulaaraparaadi rasked funktsioonihäired (sh Meniere’i tõbi);

8) diploopia;

9) epilepsia, mida käesoleva määruse tähenduses käsitatakse kahe või enama epileptilise hoona, mis on toimunud vähem kui viieaastase vahega;

10) keskmine või raske obstruktiivse uneapnoe sündroom või selle kahtlus, mida iseloomustab ülemiste hingamisteede osaline või täielik sulgus, 15 või enam korduvat hingamispausi une ajal, millega kaasnevad vere hapniku saturatsiooni langus ja unehäired;

11) raske neerupuudulikkus, mille esinemisel võib mootorsõidukijuhile või juhtimisõiguse taotlejale erandkorras lubada mootorsõiduki juhtimist korrapärase arstliku läbivaatuse ja nefroloogi põhjendatud otsuse alusel;

12) perifeersete veresoonte haigus – rindkere ja kõhuõõne aordianeurüsm, kui aordi suurim läbimõõt on selline, et tekib eelsoodumus aordiruptuuri riskiks ning seega ootamatu ja võimetuks tegeva juhtumi tekkeks;

13) südamepuudulikkus (NYHA IV);

14) klapirikked kas aordiklapi regurgitatsiooni, aordi stenoosi, mitraalklapi regurgitatsiooni või mitraalklapi stenoosiga, kui funktsionaalne võimekus on hinnanguliselt NYHA IV või kui on esinenud sünkoobi episoode;

15) Brugada sündroom sünkoobiga või kardiaalse äkksurmaga.

(2) Haigused ja seisundid, millega kaasneb meditsiiniline vastunäidustus mootorsõiduki juhtimisel, kuid mille esinemise korral võib tervisekontrolli tegija lubada mootorsõidukit juhtida, hinnates juhile määratud ravi, rakendatud erinõudeid ja juhi üldist terviseseisundit:

1)

2) ravitav alkoholisõltuvus või kontrollitud ja piisava kestusega võõrutusperiood varasema alkoholisõltuvuse järel;

3) piisava kestusega võõrutusperiood varasema sõltuvuse järel psühhoaktiivsetest ainetest, välja arvatud tubakas;

4) suhkurdiabeet juhul, kui ühe aasta jooksul ei ole esinenud korduvaid raskeid hüpoglükeemilisi seisundeid;

5) teadvusekaotuse ja epileptiliste hoogude esinemine neuroloogi otsuse alusel, kui vähemalt ühe aasta jooksul ei ole esinenud ühtegi epileptilist hoogu. Mootorsõidukijuhi juhtimisvõimet tuleb jälgida ajani, mil juhil ei ole esinenud epileptilist hoogu vähemalt viis aastat;

6) kaasasündinud, trauma- või neurokirurgilise operatsiooni järgne või haigusest põhjustatud psüühikahäire, mis võib alandada juhtimisvõimet ja mõjutada ohutu sõitmise võimet;

7) muu haigus, mis võib alandada juhtimisvõimet ja mõjutada ohutu sõitmise võimet, sealhulgas organi siirdamise järgne seisund korrapärase arstliku läbivaatuse alusel;

8) keskmine või raske obstruktiivse uneapnoe sündroom, kui eriarsti hinnangul on terviseseisundi kontroll asjakohase raviga tagatud;

9) raske neerupuudulikkus perioodilise arstliku kontrolli ja nefroloogi põhjendatud otsuse alusel;

10) haiguste puhul, mis on nimetatud lõike 1 punktides 12–15.

(2¹) Järgmiste südame-veresoonkonnahaiguste korral võib tervisekontrolli tegija lubada mootorsõidukit juhtida, hinnates juhile määratud ravi ja võttes arvesse raviarsti luba, ning vajaduse korral tuleb teha korrapärane arstlik läbivaatus:

1) bradükardiad (siinussõlme nõrkuse sündroom ja juhtehäired) ning tahhükardiad (supraventrikulaarsed ja ventrikulaarsed tahhükardiad) koos arütmiast tingitud hiljutiste sünkoobi või sünkoobihoogude juhtudega;

2) supraventrikulaarsed ja ventrikulaarsed tahhükardiad, millega kaasnevad südamerikked ja püsiv ventrikulaarne tahhükardia;

3) sümptomaatiline stenokardia;

4) kardioverter-defibrillaatori paigaldamine või asendamine või asjakohane või ebaõnnestunud kardioversioon;

5) sünkoop (mööduv teadvuse ja kehahoiaku kaotus, mis tekib kiiresti, kestab lühikest aega ja möödub iseenesest; põhjustatud aju üldisest hüpoperfusioonist, on eeldatavasti refleksiivne ja tekib teadmata põhjusel; puuduvad tõendid, et seda põhjustaks südamehaigus);

6) äge koronaarsündroom;

7) stabiilne stenokardia, kui kerge füüsilise koormuse korral sümptomeid ei teki;

8) perkutaanne koronaarinterventsioon;

9) aortokoronaarne šunteerimine;

10) insult / transitoorne isheemiline atakk;

11) südamepuudulikkus (NYHA I, II, III);

12) südame siirdamine;

13) südame abiseade;

14) südameklapi kirurgiline ravi;

15) pahaloomuline hüpertensioon (süstoolse vererõhu tõus ≥ 180 mmHg või diastoolse vererõhu tõus ≥ 110 mmHg koos eeldatava või progresseeruva organi kahjustusega);

16) kaasasündinud südamerike;

17) hüpertroofiline kardiomüopaatia, kui esineb ilma sünkoobita;

18) pika QT sündroom sünkoobiga, torsade des pointes või QTc > 500 ms.

(2²) Juhi puhul tuleb hinnata ootamatute võimetuks tegevate juhtumite riski hästi tuntud kardiomüopaatiate korral (nt arütmogeenne parema vatsakese kardiomüopaatia, dilatatiivne kardiomüopaatia, katehhoolaminergiline polümorfne ventrikulaarne tahhükardia ja lühikese QT sündroom) või kardiomüopaatiate võimalike avastamiste korral. Nõutav on põhjalik spetsialisti hinnang. Võetakse arvesse konkreetse kardiomüopaatia prognostilisi tunnuseid.

(3) Lõike 2 punktis 5 nimetatud epileptiliste hoogude ja juhtimisvõime hindamise seosed on järgmised:

1) esile kutsutud epileptiline hoog – mootorsõiduki juhi ja juhtimisõiguse taotleja võib neuroloogi otsuse alusel tunnistada juhtimisvõimeliseks, kui on ebatõenäoline epileptilist hoogu esile kutsuva teguri mõju ja epileptilise hoo esinemine mootorsõidukit juhtides;

2) esmane või ühekordne epileptiline hoog – mootorsõiduki juhi ja juhtimisõiguse taotleja võib põhjaliku arstliku läbivaatuse ja neuroloogi otsuse alusel tunnistada juhtimisvõimeliseks, kui epileptilist hoogu pole esinenud vähemalt kuue kuu jooksul;

3) magades esinev epileptiline hoog – mootorsõidukijuhi ja juhtimisõiguse taotleja võib neuroloogi otsuse alusel tunnistada juhtimisvõimeliseks, kui epileptilise hoo muster on tuvastatud aja vältel, mis ei ole lühem kui vajalik hoovaba ajavahemik epilepsia korral;

4) epileptiline hoog, millega ei kaasne teadvuse kaotust ja tegutsemisvõime vähenemist – mootorsõidukijuhi ja juhtimisõiguse taotleja võib neuroloogi otsuse alusel tunnistada juhtimisvõimeliseks, kui epileptilise hoo muster on tuvastatud aja vältel, mis ei ole lühem kui vajalik hoovaba ajavahemik epilepsia korral;

5) epileptiline hoog, mis on põhjustatud arsti poolt antiepileptilise raviskeemi muutmisest või ravimiannuse vähendamisest – mootorsõidukijuhi ja juhtimisõiguse taotleja võib neuroloogi otsuse alusel tunnistada juhtimisvõimeliseks, kui antiepileptilise raviskeemi muutmisest või ravimiannuse vähendamisest on möödunud vähemalt kuus kuud. Ravi taastamisel võib mootorsõidukijuhi tunnistada juhtimisvõimeliseks kolme kuu möödumisel ravi taastamisest;

6) epilepsia kuratiivse kirurgilise ravi järel võib mootorsõidukijuhi ja juhtimisõiguse taotleja tunnistada neuroloogi otsuse alusel juhtimisvõimeliseks, kui epileptilist hoogu pole esinenud vähemalt ühe aasta jooksul.