Rohelise investeerimisskeemi „Korterelamute rekonstrueerimis Art. 7Toetuse määrad ja rekonstrueerimistööde põhitingimused

(1) Projekti kogumaksumus ei või olla väiksem kui 7340 eurot.

(2) Toetuse finantseerimise piirmäär on protsent projekti maksumusest sõltuvalt korterelamu rekonstrueerimise komplekssuse tasemest. Toetuse määrad projekti kohta on 15%, 25% või 35% projekti maksumusest.

(3) Viieteistkümne protsendi toetuse saamiseks projekti abikõlblikkuse perioodil teostatud rekonstrueerimistööde kogumaksumusest peab taotleja:

1) täitma renoveerimislaenu saamiseks esitatud nõudeid ja energiaauditi soovitusi ning saavutama korterelamu rekonstrueerimisega vähemalt 20%-lise energiasäästu soojusenergia tarbimiselt kuni 2000 m 2 suletud netopinnaga korterelamus ja vähemalt 30%-lise energiasäästu saavutamise üle 2000 m 2 suletud netopinnaga korterelamus. Rekonstrueerimistööde teostamise tulemusel tuleb tagada hoones sisekliima vastavus standardi EVS-EN 15251 nõuetele ja energiamärgise klass E (energiatõhususarv 250kWh/(m 2 ·a);

2)

(4) Kahekümne viie protsendi toetuse saamiseks rekonstrueerimistööde kogumaksumusest peab taotleja:

1) täitma renoveerimislaenu saamiseks esitatud nõudeid ja energiaauditi soovitusi ning saavutama korterelamu rekonstrueerimisega vähemalt 40% säästu soojusenergia tarbimiselt. Rekonstrueerimistööde teostamise tulemusel tuleb tagada hoones sisekliima vastavus standardi EVS-EN 15251 nõuetele ja energiamärgise klass D (energiatõhususarv 200 kWh/(m 2 ·a);

2) rekonstrueerima korterelamu küttesüsteemi vähemalt korteripõhiselt reguleeritavana ja paigaldama radiaatoritele küttekulude allokaatorid või seadmed, mis võimaldaksid jaotada kütte energiatarbimist korterite kaupa. Termostaatseadmed peavad olema varustatud piirajatega, mis ei võimalda tahtlikult langetada korteri temperatuuri alla 16 kraadi. Mis tahes osapoolel on keelatud viidatud piirajaid eemaldada või nende seadeid muuta;

3) soojustama ja rekonstrueerima korterelamu välisseinad osaliselt või täies mahus soojusjuhtivuse taotlustasemega U≤0,22 W/(m 2 ·K), kusjuures lõplik soojusjuhtivuse suurus tuleneb vajalikust energiasäästust ja taotletavast energiatõhususarvust. Fassaad võib olla vähem soojustatud või soojustamata, kui kohalik omavalitsus on motiveeritult keelanud välisseinte lisasoojustamiseks kultuuriväärtuse ja miljööväärtuse kaitse kaalutlustel. Sellisel juhul tuleb nõutav energiasäästu määr tagada teiste rekonstrueerimistöödega;

4) vahetama kõik projekti alustamise hetkel vahetamata aknad energiasäästlike akende vastu, mille avatäite kompleksne soojusjuhtivus paigaldatuna on U≤1,10 W/(m 2 ·K) ning paigaldama need soovituslikult soojustuse tasapinda või olema korterelamu kõik aknad eelnevalt vahetanud soojapidavamate akende vastu. Aknad võib jätta uute vastu vahetamata, kui kohalik omavalitsus ei ole andnud luba akende vahetamiseks kultuuriväärtuse ja miljööväärtuse kaitse kaalutlustel. Sellisel juhul tuleb nõutav energiasäästu määr tagada akende renoveerimisega (näiteks klaaside vahetamisega, klaaspaketi paigaldamisega ja tihendamisega) või teiste rekonstrueerimistöödega. Aknad, mis ei mõjuta hoone energiakulu, võib jätta vahetamata;

5) soojustama ja rekonstrueerima korterelamu katuse (soojusjuhtivuse taotlustasemega U ≤ 0,15 W/(m 2 ·K), kusjuures lõplik soojustuse paksus tuleneb vajalikust energiasäästust ja taotletavast energiatõhususarvust).

(5) Kolmekümne viie protsendi toetuse saamiseks rekonstrueerimistööde kogumaksumusest peab taotleja:

1) täitma korterelamu rekonstrueerimisel renoveerimislaenu saamiseks esitatavaid nõuded ja energiaauditi soovitusi ning saavutama korterelamu rekonstrueerimisega vähemalt 50% säästu soojusenergia tarbimiselt. Rekonstrueerimistööde teostamisega tuleb tagada hoones sisekliima vastavus standardi EVS-EN 15251 nõuetele ja energiamärgise klass C (energiatõhususarv 150kWh/(m 2 ·a);

2) rekonstrueerima korterelamu küttesüsteemi vähemalt korteripõhiselt reguleeritavana ja paigaldama radiaatoritele küttekulude allokaatorid või seadmed, mis võimaldaksid jaotada kütte energiatarbimist korterite kaupa. Termostaatseadmed peavad olema varustatud piirajatega, mis ei võimalda tahtlikult langetada korteri temperatuuri alla 16 kraadi. Mis tahes osapoolel on keelatud viidatud piirajaid eemaldada või nende seadeid muuta;

3) soojustama ja rekonstrueerima korterelamu välisseinad osaliselt või täies mahus soojusjuhtivuse taotlustasemega U≤0,22 W/(m 2 ·K), kusjuures lõplik soojusjuhtivuse suurus tuleneb vajalikust energiasäästust ja taotletavast energiatõhususarvust. Fassaad võib olla vähem soojustatud või soojustamata, kui kohalik omavalitsus on motiveeritult keelanud välisseinte lisasoojustamiseks kultuuriväärtuse ja miljööväärtuse kaitse kaalutlustel. Sellisel juhul tuleb nõutav energiasäästu määr tagada teiste rekonstrueerimistöödega;

4) vahetama kõik projekti alustamise hetkel vahetamata aknad energiasäästlike akende vastu, mille avatäite kompleksne soojusjuhtivus paigaldatuna on U≤1,10 W/(m 2 ·K) ning paigaldama need soovituslikult soojustuse tasapinda või olema korterelamu kõik aknad eelnevalt vahetanud soojapidavamate akende vastu. Aknad võib jätta uute vastu vahetamata, kui kohalik omavalitsus ei ole andnud luba akende vahetamiseks kultuuriväärtuse ja miljööväärtuse kaitse kaalutlustel. Sellisel juhul tuleb nõutav energiasäästu määr tagada akende renoveerimisega (näiteks klaaside vahetamisega, klaaspaketi paigaldamisega ja tihendamisega) või teiste rekonstrueerimistöödega. Aknad, mis ei mõjuta hoone energiakulu, võib jätta vahetamata;

5) soojustama ja rekonstrueerima korterelamu katuse (soojusjuhtivuse taotlustasemega U ≤ 0,15 W/(m 2 ·K), kusjuures lõplik soojustuse paksus tuleneb vajalikust energiasäästust ja taotletavast energiatõhususarvust);

6) paigaldama korterelamusse soojatagastusega ventilatsioonisüsteemi, mis teenindab kõiki eluruume.

(6) Lõigetes 3–5 nimetatud eelduste täitmisel arvestatakse energiasäästu määra arvutamisel ka enne käesoleva määruse jõustumist teostatud rekonstrueerimistöid tingimusel, et need võimaldavad täita käesoleva määruse alusel nõutud energiasäästu nõudeid. Teostatud töid arvestatakse vastavalt § 7 lõike 3 alapunktis 1, § 7 lõike 4 alapunktis 1 ning § 7 lõike 5 alapunktis 1 sätestatud vajaliku energiasäästu koguhulga arvutamisel juhul, kui energiaaudiitor kinnitab, et varasemalt teostatud rekonstrueerimistööd on kvaliteetsed, nende ümbertegemine oleks põhjendamatult kulukas ja seni teostatud rekonstrueerimistööd võimaldavad täita käesolevas määruses sätestatud energiasäästumäära saavutamist. Energiasäästu arvutamisel lähtutakse esmasest kasutusele võtmise energiatarbest.

(7) Toetuse eraldamisel energiatõhususe suurendamise eesmärgi saavutamist mõõdetakse järgmiste tulemusindikaatorite abil:

1) renoveerimislaenu abil renoveeritud korterelamute arv aastas;

2) renoveeritud ruutmeetrite arv aastas;

3) investeeritud summad aastas;

4) energiasäästu saavutamiseks rakendatud meetmed;

5) energiaauditi alusel tehtud töödest saavutatav energiasääst protsentides.

(8) Rekonstrueerimistööde teostajaks peab olema majandustegevuse registrisse kantud ehitusettevõtja, kellel on kehtiv registreering ehitamise või ehitusjuhtimise jaoks ja kellel on tasutud riiklikud maksud või maksuvõla ajatamise korral on maksed tasutud ajakava kohaselt.

(8¹) Toetuse taotleja peab korterelamule teostatud energiaauditis soovituslike töödena välja toodud rekonstrueerimistööde teostamiseks võtma iga rekonstrueerimistöö kohta vähemalt kolm pakkumist. Kui toetuse taotleja tellib mitu või kõik tööd ühelt pakkujalt, võtab toetuse taotleja pakkumised vastavale rekonstrueerimistööde kogumile. Kolme pakkumist ei pea võtma kui toetuse taotlejast mitteolenevatel põhjustel ei ole võimalik võtta kolme pakkumist. Sellisel juhul põhjendab toetuse taotleja pakkumiste võtmata jätmist kirjalikult.

(9) Taotleja on kohustatud korraldama rekonstrueerimise ajal pideva järelevalve rekonstrueerimise üle (edaspidi omanikujärelevalve ), tagades sealjuures omanikujärelevalvele võimaluse tutvuda järelevalve tegemise lähtealuseks oleva informatsiooni ja ehitamise tehnilise dokumentatsiooniga.

(10) Toetamisele kuuluvad vaid need projekti kulud, mis on toetuse saaja reaalseteks kuludeks ning mida ei ole varem kohaliku omavalitsuse või Eesti riigi vahenditest või Euroopa Liidu fondidest või teistest välisvahenditest saadud toetustest hüvitatud.