Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunn Art. 14Riigieksamitunnistuse vormistamine

(1) Riigieksamitunnistus vormistatakse eesti keeles ja elektrooniliselt.

(2) Riigieksamitunnistusel on:

1) riigieksamitunnistuse saaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumisel sünniaeg;

2) riigieksamite sooritamise aeg;

3) riigieksamiained ja -tulemused arvestades lõigetes 3–6 sätestatut;

3¹) riigieksamiaine taga märge „individuaalse õppekava alusel” juhul, kui riigieksamitöö on koostatud vastavalt individuaalsele õppekavale;

3²) eesti ja inglise keeles esitatud selgitus selle kohta, millised riigieksamid olid gümnaasiumi lõpetamiseks kohustuslikud ning missuguste rahvusvaheliselt tunnustatud eksamitega võis riigieksamitunnistuse väljaandmise ajal asendada võõrkeele riigieksami ja missuguse eesti keele tasemeeksami tunnistuse olemasolu korral loetakse eesti keele kui teise keele riigieksam sooritatuks;

4) riigieksamitunnistuse väljaandmise kuupäev;

5) riigieksamitunnistuse number.

(3) Eesti keele riigieksami kohta märgitakse riigieksamitunnistusele riigieksamitöö maksimumpunktid ja õpilase tulemus punktides.

(4) Inglise keele riigieksami kohta märgitakse riigieksamitunnistusele:

1) osaoskuste osakaalud protsentides;

2) riigieksamitunnistuse saaja tulemuse osaoskuste protsendid;

3) riigieksamitunnistuse saaja saavutatud keeleoskustase, kui ta on saavutanud keeleoskuse B1- või B2-tasemel, või märge, et kumbagi keeleoskustaset ei saavutatud;

4) saavutatud keeletaseme kirjeldus järgmises sõnastuses: „B1-tasemel keelekasutaja mõistab kõike olulist endale tuttaval teemal, nagu töö, kool ja vaba aeg. Saab enamasti hakkama välisriigis, kus vastavat keelt räägitakse. Oskab koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal. Oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada ja selgitada oma seisukohti ja plaane.” või „B2-tasemel keelekasutaja mõistab keerukate abstraktsel või konkreetsel teemal tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma. Suudab spontaanselt ja ladusalt vestelda sama keele emakeelse kõnelejaga. Oskab paljudel teemadel luua selget, üksikasjalikku teksti ning selgitada oma vaatenurka, kaaluda kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi.”.

(5) Matemaatika riigieksami kohta märgitakse riigieksamitunnistusele:

1) riigieksamitunnistuse saaja sooritatud matemaatika riigieksami (kitsa või laia matemaatika riigieksami) maksimumpunktid;

2)

3) riigieksamitunnistuse saaja tulemus punktides;

4)

(6) Tallinna Saksa Gümnaasiumi saksakeelses osakonnas sooritatud Saksa üldise kõrgkooliküpsuse matemaatika eksamit tunnustatakse laia matemaatika riigieksamina ning tulemused arvestatakse ümber riigieksamitulemuseks.