PGS Art. 82Kooli rahastamine ja eelarve

(1) Koolil on oma eelarve.

(2) Kooli eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja valla- või linnaeelarvest, laekumistest eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt, annetustest ning kooli põhimääruses sätestatud kooli õppekavavälisest tegevusest saadud tuludest.

(3) Munitsipaalkooli kulud katab kooli pidaja. Lähtudes munitsipaalkoolide õpilaste arvust, määratakse kooskõlas riigieelarve seadusega igal aastal riigieelarvest toetus valdadele ja linnadele munitsipaalkoolide õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude ja täienduskoolituse kulude ning õppekirjanduse kulude katmiseks. Õpilaste eest, kes saavad tõhustatud tuge või erituge, määratakse iga-aastase riigieelarve seadusega toetus kooli tegevuskulude katmiseks (edaspidi tegevuskulutoetus ). Vald või linn võib kasutada:

1) õpetajate tööjõukulude toetust õpetajate tööjõukulude katmiseks, ja kui õpetajate tööjõukulude katmine on tagatud, siis tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks, kui tugispetsialistidele tagatakse õpetajatele kehtestatud töötasu alammääraga samaväärne töötasu;

2) direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude toetust direktorite, õppealajuhatajate ja õpetajate tööjõukulude ja täienduskoolituse kulude katmiseks, tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks ja teenuse tagamiseks ning kooli õppekava täitmiseks vajalike õppevahendite tasuta kasutamise võimaldamiseks;

3) õppekirjanduse kulude toetust kooli õppekava täitmiseks vajalike õppevahendite tasuta kasutamise võimaldamiseks, ning kui kooli õppekava täitmiseks vajalike õppevahendite tasuta kasutamine on tagatud, siis direktorite, õppealajuhatajate ja õpetajate tööjõukulude ja täienduskoolituse kulude katmiseks ning tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks ja teenuse tagamiseks;

4) tegevuskulutoetust õpilastele tõhustatud toe või eritoe rakendamiseks ning tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks juhul, kui tugispetsialistidele tagatakse õpetajatele kehtestatud töötasu alammääraga samaväärne töötasu.

(4) Riigieelarves nähakse ette vahendid riiklikult toetatavate õpilaskodu kohtade toetuseks (edaspidi õpilaskodutoetus ), lähtudes riiklikult toetatavatele õpilaskodu kohtadele vastuvõetud õpilaste arvust, õpilaskodutoetusest ühe koha kohta ja käesoleva seaduse § 39 lõike 6 alusel kehtestatud määrusest. Vald või linn ning Haridus- ja Teadusministeerium sõlmivad õpilaskodu kohtade toetamiseks lepingu.

(5) Õpilaskodutoetuse kasutamise tingimused ja korra ning toetuse jaotuse koolide pidajate vahel kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=109072026017&id=123042014014 . Õpilaskodutoetuse jaotamisel koolide pidajate vahel lähtutakse hariduse infosüsteemi järgsest riiklikult toetatavatel õpilaskodu kohtadel elavate õpilaste arvust planeeritavale aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga.

(6) Riigieelarves võib valdadele ja linnadele ette näha toetuse õpilaste transpordiga seotud kulude katmiseks ning gümnaasiumiõpilaste majutamisega seotud kulude katmiseks. Käesolevas lõikes nimetatud toetuse kasutamise tingimused ja korra ning jaotuse valdade ja linnade vahel kehtestab Vabariigi Valitsus ./../vaheleht.html .

(6¹) Riigieelarves võib valdadele ja linnadele ette näha toetuse munitsipaalkoolide õpetajate tööjõukuludeks, kui käesoleva seaduse § 21 lõigete 1 ja 3 rakendamine või õpilaste arv valla või linna haldusterritooriumil peetavas ainsas munitsipaalgümnaasiumis tingib erisusi gümnaasiumi riikliku õppekava rakendamisel. Käesolevas lõikes nimetatud toetuse kasutamise tingimused ja korra ning jaotuse valdade ja linnade vahel kehtestab Vabariigi Valitsus ./../vaheleht.html .

(7) Riigieelarvest valdadele ja linnadele munitsipaalkoolide käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kulude katmiseks eraldatava toetuse arvestamise aluseks on hariduse infosüsteemi järgne õpilaste arv planeeritavale aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga.

(7¹) Riigieelarves nähakse ette vahendid vanglaõpet korraldavate koolide vanglaõppega seotud õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude ja täienduskoolituse ning õppekirjanduse toetuseks, lähtudes vanglaõppel olevate õpilaste arvust ning riiklikest õppekavadest. Vald või linn ning Haridus- ja Teadusministeerium sõlmivad vanglaõppe toetamiseks lepingu.

(8) Riigieelarves nähakse ette vahendid haiglaõpet korraldavatele riigikoolidele haiglaõppega seotud õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude ja täienduskoolituse ning õppekirjanduse kulude katmiseks.

(9) Riigikooli kulud kaetakse iga-aastase riigieelarve seadusega Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala kuludes riigikoolidele ettenähtud mahus.

(10) Munitsipaalkooli eelarve kava projekti kohta annab arvamuse munitsipaalkooli hoolekogu valla- või linnavalitsuse õigusaktidega kehtestatud korra kohaselt. Munitsipaalkooli eelarve kinnitab kooli pidaja valla- või linnavolikogu või valla- või linnavalitsuse õigusaktide kohaselt. Riigikooli eelarve kinnitab valdkonna eest vastutav minister.

(11) Kooli õppekava alusel munitsipaal- või riigikoolis toimuvas põhi- või keskharidusõppes osalemise eest ei tohi õpilastelt või seaduslikelt esindajatelt nõuda kaasrahastamist. Koolis korraldatava tegevuse puhul, mis ei ole kooli õppekava osa (õppekavaväline tegevus), võib kulusid katta kooli põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras õppekavavälises tegevuses osalejate kaasrahastamisel.