RVS Art. 33Tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamine

(1) Riigivara, välja arvatud väärtpaberi võib tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandada, kui:

1) vara on vajalik kohaliku omavalitsuse üksusele tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, sealhulgas kogukonna ühistegevuseks;

1¹) vara võõrandatakse kohaliku omavalitsuse üksusele kui ettevõtluskeskkonna arendamiseks või elamumaaks sobiv kinnisasi käesoleva seaduse § 34 lõikes 1 nimetatud tingimustel;

1²)

2) vara on vajalik avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, riigi poolt asutatud või asutatavale mittetulundusühingule või sihtasutusele tema seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks;

3) vara on vajalik mittetulundusühingule või sihtasutusele tema põhikirjas sätestatud pääste-, haridus-, teadus-, kultuuri-, keele- või noorsootööga seotud ülesande täitmiseks või tervishoiu- või sotsiaalteenuse osutamiseks või muul avalikul eesmärgil;

3¹) vara on vajalik kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või eraõiguslikule juriidilisele isikule kriisiolukorra ajal tema ülesannete täitmiseks või paljude inimeste elu või tervist vahetult ohustava sündmuse lahendamiseks või muul avalikul eesmärgil;

4)

5) vallasasi on vajalik rahvusvahelises koostöös osalemiseks või arengukoostööprojekti elluviimiseks;

6) vallasasi on vajalik humanitaarabi osutamiseks;

7) seadus näeb selle otseselt ette.

(1¹) Kohaliku omavalitsuse üksus selgitab mõistliku aja jooksul enne käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 või 3 1 või maareformi seaduse alusel omandatud kinnisasja võõrandamist või hoonestusõigusega koormamist välja kinnisasja vajalikkuse riigile. Avaliku huvi korral on riigil õigus kinnisasi omandada, et täita oma ülesandeid või arvata maa maareservi. Riik hüvitab sellele kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja oluliselt parendatud.

(1²) Käesoleva paragrahvi lõike 1 1 kolmandas lauses nimetatud kinnisasjale tehtud kasulikke kulutusi ei hüvitata, kui kohaliku omavalitsuse üksus soovib tagastada kinnisasja riigile.

(2) (3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2, 3 või 3 1 alusel omandatud kinnisasi, välja arvatud kohaliku omavalitsuse poolt omandatud kinnisasi, võõrandatakse või koormatakse hoonestusõigusega kümne aasta jooksul pärast kinnisasja omandamist, peab võõrandaja või hoonestusõiguse seadja hüvitama riigile 65 protsenti vara harilikust väärtusest, mis sellel oli tema poolt omandamise hetkel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud juhul. Hüvitis tuleb riigi tuludesse kanda võõrandamise korral viie aasta jooksul ja hoonestusõiguse seadmise korral kümne aasta jooksul tehingu päevast arvates.

(3¹) Kui kohaliku omavalitsuse üksus võõrandab või koormab hoonestusõigusega käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 või 3 1 alusel omandatud kinnisasja, peab ta hüvitama riigile 50 protsenti vara harilikust väärtusest, mis sellel oli tema poolt omandamise hetkel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud juhul.

(3²) Riik arvab käesoleva paragrahvi lõikes 3 1 nimetatud hüvitise suurusest maha kohaliku omavalitsuse üksuse poolt kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja oluliselt parendatud. Hüvitist ei pea tasuma, kui kohaliku omavalitsuse üksus on oma eelarvevahenditega püstitanud võõrandatavale kinnisasjale hoone, mis oli vajalik ülesande täitmiseks, milleks riik kinnisasja talle üle andis.

(4) Kui kohaliku omavalitsuse üksus võõrandab riigilt tasuta või alla hariliku väärtuse omandatud kinnisasja või seab sellele hoonestusõiguse kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all oleva eraõigusliku juriidilise isiku kasuks, siis käesoleva paragrahvi lõiget 3 1 ei kohaldata, välja arvatud juhul, kui juriidiline isik võõrandab omandatud kinnisasja või hoonestusõiguse või seab omandatud kinnisasjale hoonestusõiguse.

(5) Riigil on õigus nõuda käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1, 2, 3 või 3 1 nimetatud isikule võõrandatud kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist. Mittesihtotstarbelise kasutamise korral on riigil õigus nõuda kinnisasja omandanud isikult leppetrahvi, mille suurus on vähemalt 25 protsenti, kuid mitte rohkem kui 100 protsenti vara väärtusest selle võõrandamise hetkel.

(6) Riigivara valitseja jälgib käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 nimetatud nõuete täitmist.

(7) Riigivara valitseja sätestab võõrandamislepingus käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1, 2, 3 või 3 1 nimetatud isikule kohustuse teatada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kinnisasja võõrandamisest või hoonestusõiguse üleandmisest.

(8) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1, 2, 3 või 3 1 nimetatud isik omandas kinnisasja tasu eest, mille suurus oli alla kinnisasja hariliku väärtuse, arvestatakse tasutud summa maha käesoleva paragrahvi lõike 3 või 3 1 alusel makstavast hüvitisest.

(9) Valdkonna eest vastutav minister võib otsustada, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 3 1 nimetatud hüvitist ei tule maksta, kui riigilt omandatud kinnisasi võõrandatakse riigi äriühingule, riigi sihtasutusele, riigi mittetulundusühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, või koormatakse hoonestusõigusega nimetatud isikute kasuks eesmärgi või ülesande täitmiseks, milleks riik kinnisasja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1, 2, 3 või 3 1 nimetatud isikule võõrandas.

(10) Riigivara võõrandamise otsustaja võib kinnisasja või piiratud asjaõiguse tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamisel otsustada, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 3 1 nimetatud hüvitist ei tule tasuda, kui:

1) koos varaga antakse üle avaliku ülesande täitmise kohustus ning hüvitise tasumine oleks vastuolus riigilt omandatud kinnisasja omandamise aluseks olnud kokkulepetega;

2) riigilt omandatud kinnisasja võõrandab või koormab hoonestusõigusega käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1, 2, 3 või 3 1 nimetatud isik, kellelt riik on selle varem tasuta või alla hariliku väärtuse omandanud;

3) kinnisasja riigilt omandamise eesmärk on kinnisasja andmine kohaliku omavalitsuse üksusele kinnisasja vahetamiseks kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse alusel.