Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitv Art. 6Ohutegurid, tööd ja tootmisprotsessid, mida tuleb naistöötaja terviseriskide hindamisel arvesse võtta

(1) Tööandja on kohustatud naistöötaja terviseriskide hindamisel arvestama eelkõige järgmiste füüsikaliste ohuteguritega:

1) põrutused, vibratsioon ja seda põhjustavad töövahendid;

2) müra;

3) kahjustav kiirgus;

4) pidev kõrge või madal õhutemperatuur.

(2) Tööandja on kohustatud naistöötaja terviseriskide hindamisel arvestama eelkõige järgmiste keemiliste ohuteguritega:

1) ained ja segud, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1–1355), kohaselt ühe või mitme ohulausega ühe või mitme järgmise ohuklassi ja ohukategooria kriteeriumidele: mutageensus sugurakkudele, kategooria 1A, 1B või 2 (H340, H341); kantserogeensus, kategooria 1A, 1B või 2 (H350, H350i, H351); reproduktiivtoksilisus, kategooria 1A, 1B või 2 või imetamisele ja imetamise kaudu avaldatava toime täiendav kategooria (H360, H360D, H360FD, H360Fd, H360Df, H361, H361d, H361fd, H362); mürgisus sihtelundi suhtes – ühekordne kokkupuude, kategooria 1 või 2 (H370, H371);

2) elavhõbe või selle ühendid;

3) rakkude jagunemist pidurdavad ained, näiteks tsütostaatilised ravimid, eriti koostoime korral ioniseeriva kiirgusega;

4) süsinikmonooksiid;

5) orgaanilised lahustid;

6) naha kaudu tervist kahjustavad kemikaalid.

(3) Tööandja on kohustatud naistöötaja terviseriskide hindamisel arvestama eelkõige Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruses nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” esitatud 2., 3. ja 4. ohurühma bioloogiliste ohuteguritega, kui on teada, et need ohutegurid või nendest põhjustatud tervisekahjustuse raviks rakendatavad meetmed ohustavad raseda või loote tervist, ning kui neid ei ole nimetatud käesoleva määruse §-s 4.

(4) Tööandja on kohustatud naistöötaja terviseriskide hindamisel arvestama eelkõige järgmiste füsioloogiliste ohuteguritega:

1) raskuste käsitsi teisaldamine;

2) füüsilist väsimust või ülekoormust põhjustavad sundasendid või -liigutused, sealhulgas pidev töötamine seistes või istudes, kiire töötempo või muud samalaadsed tegurid.

(5) Tööandja on kohustatud naistöötaja terviseriskide hindamisel arvestama eelkõige järgmiste psühholoogiliste ohuteguritega:

1) vaimset ülekoormust põhjustav töö, sealhulgas kõrgendatud tähelepanuga töö;

2) töötamine üksinda;

3) monotoonne töö.

(6) Tööandja on kohustatud naistöötaja terviseriskide hindamisel arvestama Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruse nr 308 „Kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” §-s 2 loetletud kantserogeenset ohtu põhjustavate tööprotsesside ja neis vabanevate ainete või segudega.

(7) Tööandja on kohustatud naistöötaja terviseriskide hindamisel arvestama eelkõige järgmiste töödega:

1) töö, millega kaasneb kõrgusest kukkumise oht;

2) allmaatöö.