Meetme "Taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine energia Art. 16Taotluse hindamise kriteeriumid

(1) Taotluse üldised hindamiskriteeriumid on järgmised:

1) projekti eesmärkide realistlikkus 0–15 punkti, projekti tehniline teostatavus 0–20 punkti, rakendatava tehnoloogia töökindlus, sh rajatava tehnoloogia rakendatavus, 0–15 punkti. Eelistatakse projekte, mis keskenduvad uute ja samas piisavalt usaldusväärsete tehnoloogiate rakendamisele, st selliste tehnoloogiate rakendamisele, mis on kommertskasutuses juba ennast õigustanud ja millel ei ole probleeme töökindlusega. Seejärel lähevad hindamisele taotlused, mis saavutavad 70% läve ehk vähemalt 35 punkti 50st;

2) toetuse saaja enda panus projekti. Mida suurem on omafinantseeringu protsent abikõlblikest kuludest, seda rohkem punkte. Punktide summa arvutatakse järgmist valemit kasutades: Punktide summa = [(omafinantseeringu osakaal) × 20] – 10, kokku 0–10 punkti;

3) toetuse saaja suutlikkus projekt edukalt ellu viia, sealhulgas projekti koordineerimise võimekus, vajalike juhtimisalaste ja tehniliste teadmiste olemasolu, rahastamisvõime – kokku 0–10 punkti;

4) jätkusuutlikkus, sealhulgas toetuse taotleja võimekus projekti tulemusena rajatut käigus hoida, toetuse taotleja ülevaade riskidest, mis võivad nurjata projekti eesmärkide saavutamise, toetuse taotleja tegevus nende riskide kahandamiseks, nt kohaliku taastuvkütuste turu uuring ja sõlmitud tarnelepingud, teenuste hindade muutmise korral tarbijate maksevõime ja nõudlusega arvestamine – kokku 0–30 punkti;

5) projekti mõju regionaalarengule. Eelistatakse alasid, kus elanike keskmine sissetulek on väike. Punktide arv arvutatakse järgmist valemit kasutades:

(2) Arvutuste aluseks võetakse tulumaksu andmed kaks aastat enne taotluse esitamise tähtaega. Näitaja määramisel kasutatakse Rahandusministeeriumi kodulehel avaldatud andmeid ja Statistikaameti andmeid. Parim taotlus saab 100 punkti.

(3) Spetsiifilised hindamiskriteeriumid on järgmised:

1) projekt aitab kaasa keskkonnakoormuse vähendamisele;

2) projekt aitab kaasa energiavarustuskindluse tagamisele Eestis.

(4) Keskkonnakoormuse vähendamise mõistes on esikohal projekt, mille suhtarv (ärahoitud keskkonnakoormus) : (projekti toetussumma) on suurim. Kuna tarbimata kogus toorainet (kütust) tähendab oluliselt väiksemat keskkonnakoormust kui teise tooraineliigiga asendamine, korrutatakse võrdluspildi saamiseks kokkuhoiuprojektide korral (kus üht kütuseliiki ei asendata teisega) CO 2 heitkogus kolmega (langeb ära transpordikoormus jpm). Keskkonnakoormuse all mõistetakse CO 2 heitkogust aastas.

(5) Elektri ja soojuse koostootmise juures arvestatakse täiendav tinglik ärahoitud CO 2 heitkogus järgmist valemit kasutades:

kütteperioodil toodetud elektri kogus × 1,088 kg CO 2 /kWh.

(6) Energiavarustuskindluse tagamise mõistes on esikohal projekt, mille suhtarv (energiavarustuskindluse tõus) : (projekti toetussumma) on suurim. Energiavarustuskindluse tõus arvutatakse järgmist valemit kasutades:

aastas vähem tarbitava kütuse energiasisaldus × kütuseliigi varustuskindluse tegur – aastas täiendavalt tarbitava kütuse energiasisaldus × kütuseliigi varustuskindluse tegur.

(7) Kütuste energiasisalduse määramisel juhindutakse üldjuhul direktiivi 2006/32/EÜ II lisa andmetest.

(8) Elektri ja soojuse koostootmise juures arvestatakse täiendav tinglik vähem tarbitud fossiilse tahkekütuse kogus järgmist valemit kasutades:

kütteperioodil toodetud elektri kogus × 1,227 kg põlevkivi/kWh.

(9) Varustuskindluse tegurite tabel on esitatud määruse lisas.

(10) Spetsiifiliste kriteeriumite summa arvutatakse järgmist valemit kasutades:

80 × projekti keskkonnakoormuse suhtarv : parima projekti keskkonnakoormuse suhtarv + 20 × projekti energia varustuskindluse suhtarv : parima projekti energia varustuskindluse suhtarv.

(11) Lõplik pingerida arvutatakse järgmist valemit kasutades:

üldiste kriteeriumite punktide summa : 2 × 0,4 + spetsiifiliste kriteeriumite tulemus × 0,6.

(12) Võrdsete näitajatega taotluste korral eelistatakse taotlust, millel on suurem omafinantseeringu määr.