PäästeTS Art. 18Päästeteenistuja riiklik vanaduspension

(1) Päästeteenistuja riiklikule vanaduspensionile kohaldatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(2) Riiklikke vanaduspensione suurendatakse järgmiselt:

1) 10–15-aastase päästeteenistuse staaži korral – 10% võrra;

2) 16–20-aastase päästeteenistuse staaži korral – 20% võrra;

3) 21–25-aastase päästeteenistuse staaži korral – 25% võrra;

4) 26–30-aastase päästeteenistuse staaži korral – 40% võrra;

5) üle 30-aastase päästeteenistuse staaži korral – 50% võrra.

(3) Päästeteenistujale ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 113.

(4) Kulutused, mis tulenevad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vanaduspensionide suurendamisest, kaetakse riigieelarve vahenditest.

(5) Käesolevas paragrahvis nimetatud riiklik vanaduspension määratakse ja seda makstakse pärast töötamise lõpetamist päästeteenistuja ametikohal ning pärast vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetuse maksmist.

(6) Isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustiku 15. peatükis või 17. peatüki 2. jaos sätestatud süüteo eest, mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt kuni viieaastase vangistuse, kaotab õiguse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vanaduspensioni suurendamisele.

(7) Kui isikule maksti käesolevas paragrahvis sätestatud riiklikku vanaduspensioni koos vanaduspensioni suurendamisega, siis lõpetatakse vanaduspensioni suurenduse maksmine kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Käesolevas paragrahvis sätestatud vanaduspensioni suurendamise õiguse kaotamise korral säilib isikul õigus riiklikule pensionile üldistel alustel.

(8) Kohus teatab 10 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kirjalikult Sotsiaalkindlustusametile asjaolust, millega seoses kaob isikul õigus käesolevas paragrahvis sätestatud vanaduspensioni suurendamisele.