Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskiri Art. 1Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eesmärk

(1) Alam-Pedja looduskaitseala 2 (edaspidi kaitseala ) kaitse-eesmärk on kaitsta:

1) ulatuslikul alal ökosüsteemide looduslikku mitmekesisust, tagades võimalikult suurel osal kaitsealast metsa- ja sookoosluste loodusliku arengu ja niidukoosluste püsimise ning kaitsealuste liikide elupaikade säilimise;

2) liike, keda nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need on viis linnuliiki, kes on ühtlasi I kategooria kaitsealused liigid, ja väikeluik ( Cygnus columbianus ), valgeselg-kirjurähn ( Dendrocopos leucotos ), rohunepp ( Gallinago media ), laanerähn ( Picoides tridactylus ), metsis ( Tetrao urogallus ), kes on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid, ning laanepüü ( Bonasa bonasia ), öösorr ( Caprimulgus europaeus ), roo-loorkull ( Circus aeruginosus ), välja-loorkull ( Circus cyaneus ), soo-loorkull ( Circus pygargus ), rukkirääk ( Crex crex ), musträhn ( Dryocopus martius ), väike-kärbsenäpp ( Ficedula parva ), sookurg ( Grus grus ), punaselg-õgija ( Lanius collurio ), vöötsaba-vigle ( Limosa lapponica ), herilaseviu ( Pernis apivorus ), hallpea-rähn ehk hallrähn ( Picus canus ), rüüt ( Pluvialis apricaria ), täpikhuik ( Porzana porzana ), händkakk ( Strix uralensis ), vööt-põõsalind ( Sylvia nisoria ), teder ( Tetrao tetrix ), mudatilder ( Tringa glareola ), kes on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid, ja rändlinnud;

3) II kategooria kaitsealuseid liike. Need on väikekoskel ( Mergus albellus ), väikekajakas ( Larus minutus ) ja mustsaba-vigle ( Limosa limosa );

4) III kategooria kaitsealuseid liike. Need on hallõgija ( Lanius excubitor ), männi-käbilind ( Loxia pytyopsittacus ), väikekoovitaja ( Numenius phaeopus ), heletilder ( Tringa nebularia ) ja punajalg-tilder ( Tringa totanus );

5) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need on jõed ja ojad (3260) 3 , kuivad nõmmed (4030), lubjavaesel mullal liigirikkad niidud (6270*), lamminiidud (6450), puisniidud (6530*), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), lammi-lodumetsad (91E0*) ja laialehised lammimetsad (91F0);

6) liikide elupaiku, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas. Need on kaunis kuldking ( Cypripedium calceolus ), soohiilakas ( Liparis loeselii ), kollane kivirik ( Saxifraga hirculus ), paksukojaline jõekarp ( Unio crassus ), tõugjas ( Aspius aspius ), tiigilendlane ( Myotis dasycneme ), mis on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid; suur-kuldtiib ( Lycaena dispar ), hink ( Cobitis taenia ), võldas ( Cottus gobio ), vingerjas ( Misgurnus fossilis ), saarmas ( Lutra lutra ), kes on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid.

(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele neljaks loodusreservaadiks, kahekümne viieks sihtkaitsevööndiks ja üheksaks piiranguvööndiks.

(3) Kaitsealal kehtivad «Looduskaitseseaduses» sätestatud piirangud käesolevas määruses sätestatud erisustega.

(4) «Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni» artikli 2 lõike 1 kohaselt on Alam-Pedja looduskaitseala rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala).