Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse ja omafinantseeringu au Art. 8Auditi tegemine

(1) Auditi tegemine hõlmab auditi planeerimist, auditi toimingute tegemist, lõpparuande koostamist ja tulemustest teavitamist. Auditi tegemisele järgneb soovituste rakendamise seire või järelaudit.

(2) Auditi planeerimisel selgitatakse olulised kontrollivaldkonnad ning vajadusel määratakse auditi ulatus riskianalüüsi põhjal. Riskianalüüsi tegemise korral dokumenteeritakse see auditi tööpaberina.

(3) Auditi juht koostab ja auditi eest vastutav isik või siseauditi juht kinnitab auditi kava, mis on auditi programmi aluseks.

(4) Auditi kavas esitatakse järgmised andmed:

1) auditi nimetus;

2) auditi liik;

3) auditi eesmärk ja ulatus;

4) auditeeritav periood;

5) auditi tegemise ajakava erinevate etappide lõikes ja auditi tegemise aeg kokku;

6) auditi läbiviijate ja vajadusel kaasatud ekspertide nimed.

(5) Auditi toiminguid tehakse vastavalt auditi programmile, milles esitatakse järgmised andmed:

1) auditi toimingute kirjeldus;

2) iga audititoimingu tegemise aeg ja toimingu läbiviija;

3) auditi käigus märgitud viited toiminguid käsitlevatele tööpaberitele.

(6) Auditi läbiviija esitab vähemalt kaks nädalat enne auditi toimingute algust auditeeritavale kirjaliku teate. Teates esitatakse auditi õiguslik alus, auditeerimise objekt, eesmärk ja ulatus, toimingute esialgne ajakava, auditi läbiviijate ja vajadusel kaasatud ekspertide nimed, auditi tulemusena tehtud tähelepanekute ja nende kohta kommentaaride esitamise esialgne tähtaeg ning vajadusel auditi käigus vajalike dokumentide esialgne loetelu. Kokkuleppel auditeeritavaga võib auditi toimingutega alustada varem.

(7) Auditi läbiviija võib etteteatamise nõude täitmisest kõrvale kalduda plaaniväliste, asutuse juhilt saadud kiireloomuliste ülesannete täitmise või põhjendatud kahtluse korral, et etteteatamine võib moonutada auditi tulemust. Etteteatamise nõudest kõrvalekaldumise põhjendus esitatakse auditi kavas.