Seotud isikute vahel tehtud tehingute väärtuse määramise mee Art. 18Siirdehindade turuväärtuse määramise dokumenteerimine

(1) Siirdehindade turuväärtuse määramise dokumenteerimisel lähtutakse üldistest majandustehingute dokumenteerimise nõuetest. Käesolevas paragrahvis sätestatud täiendavaid dokumenteerimise nõudeid kohaldatakse käesoleva määruse paragrahvis 1 nimetatud tehingute osas:

1) residendist krediidiasutusele, kindlustusseltsile ning väärtpaberibörsil noteeritud äriühingule;

2) kui tehingu üheks osapooleks on maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuv isik;

3) residendist äriühingule, kellel on töötajaid arvestatuna koos seotud isikutega 250 või rohkem või kelle tehingueelse majandusaasta käive koos seotud isikutega oli 50 miljonit eurot või rohkem või kelle bilansimaht koos seotud isikutega oli 43 miljonit eurot või rohkem;

4) mitteresidendile, kes tegutseb Eestis püsiva tegevuskoha kaudu ja kellel on töötajaid arvestatuna koos seotud isikutega 250 või rohkem või kelle tehingueelse majandusaasta käive koos seotud isikutega oli 50 miljonit eurot või rohkem või kelle konsolideeritud bilansimaht oli 43 miljonit eurot või rohkem.

(2) Kontrollitud tehingut dokumenteerides esitab maksumaksja ajakohase teabe, mis on talle tehingu toimumise ajal kättesaadav. Dokumentides tuleb esitada ka hilisem teave, kui see avab siirdehinna turuväärtuse määramise jaoks olulisi asjaolusid.

(3) Koostatud dokumendid peavad võimaldama maksuhalduril veenduda, et maksumaksjal oli põhjust uskuda, et siirdehind vastab turuväärtusele. Maksuhaldurile esitatavad dokumendid jagunevad järgmiselt:

1) kontserni puudutav teave, mis moodustab põhitoimiku;

2) Eesti residendist juriidilise isiku või Eestis püsiva tegevuskoha kaudu tegutseva mitteresidendi ja tema tehtud tehingute kohta käiv teave, mis moodustab maksumaksja toimiku;

3) riikidepõhine aruanne vastavalt maksualase teabevahetuse seaduse 2 2 . peatükis sätestatule, kui ettevõtja ja temaga seotud isikute tehingueelse majandusaasta tulu oli 750 miljonit eurot või rohkem.

(4) Siirdehindade turuväärtuse määramiseks vajalikud võrdlusandmed peavad olema kättesaadavad nii maksuhaldurile kui ka maksumaksjale.

(5) Põhitoimiku võib koostada kontserni iga tegevusharu kohta eraldi ja selles peab sisalduma järgmine teave:

1) kontserni õiguslike ja omandisuhete struktuuri kaardistus ning tegevusüksuste geograafiline asukoht;

2) kontserni üldstrateegia ning ärikasumi olulised mõjurid;

3) käibe alusel kontserni viie suurima toote või teenusepakkumise tarneahela kirjeldus ning toodete ja teenuste loetelu, mille käive moodustab rohkem kui viis protsenti kontserni kogukäibest;

4) kontserniliikmete vaheliste oluliste teenuste, välja arvatud uurimis- ja arendustegevusega seotud teenused, osutamise kokkulepete loetelu ja kirjeldus, sealhulgas peamiste tegevuskohtade poolt oluliste teenuste pakkumise suutlikkuse kirjeldus, ning teenustega seotud kulude jaotumise ja kontsernisiseste teenuste hindade määramise siirdehinnapoliitika kirjeldus;

5) punktis 3 nimetatud toodete ja teenuste peamiste välisturgude kirjeldus;

6) väärtuse loomiseks panustanud kontserniliikmete tegevusanalüüsi kirjeldus;

7) majandusaasta jooksul kontserni struktuuris toimunud ümberkorralduste, omandamiste ja võõrandamiste kirjeldus;

8) mittemateriaalsete varade arendamise, omamise ja rakendamise strateegia, sealhulgas peamiste uurimis- ja arendustegevuse vahendite ning uurimis- ja arendustegevuse juhtimise asukoha kirjeldus;

9) loetelu kontserni mittemateriaalsetest varadest või mittemateriaalsete varade gruppidest, mis on olulised siirdehinna määramisega seotud eesmärkidel, ja üksustest, kelle omandis need varad on või kellel on õigus nendest tulu saada;

10) loetelu olulisematest kontserniliikmetevahelistest mittemateriaalsete varadega seotud kokkulepetest, sealhulgas kulude jagamise kokkulepped ja litsentsilepingud;

11) kontserni uurimis- ja arendustegevuse ning mittemateriaalsete varade siirdehinnapoliitika kirjeldus;

12) majandusaasta jooksul mittemateriaalsete varadega seonduva olulise huvi üleandmise kirjeldus seotud ettevõtjate vahel;

13) kontserni rahastamise kirjeldus, sealhulgas olulisemad rahastamiskokkulepped mitteseotud isikutest laenuandjatega;

14) andmed kontserni liikme kohta, kes pakub kontsernile keskset rahastamist, sealhulgas jurisdiktsioon, mille alusel üksus tegutseb, ning sellise üksuse juhatuse tegelik asukoht;

15) kontserni siirdehinnapoliitika kirjeldus seotud isikute vahelistes rahastamiskokkulepetes;

16) kontserni majandusaasta aruanne;

17) kontserni olemasolevate kulude jagamise kokkulepete, mida ei ole nimetatud punktis 10, maksuhalduriga sõlmitud siirdehinna eelkokkulepete ja muude riikidevahelist tulude jagamist puudutavate maksualaste kokkulepete loetelu ja kirjeldus.

(6) Maksumaksja toimik täiendab põhitoimikut ja peab sisaldama järgmist teavet:

1) maksumaksja juhtimisstruktuuri kirjeldus, kontserni struktuuri kaardistus, andmed füüsiliste isikute kohta, kellele kohalik juhatus aru annab, ning riigid, kus on selliste isikute peamine tegevuskoht;

2) maksumaksja äritegevuse ja äristrateegia üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas teave selle kohta, kas maksumaksja on olnud osaline seotud isikute vahelise äritegevuse ümberkorraldamises või mittemateriaalsete varade ülekandmises või on olnud sellest mõjutatud käesoleval või vahetult eelneval majandusaastal, ning selgitus selliste maksumaksjat mõjutavate asjaolude kohta;

3) peamised konkurendid;

4) oluliste kontrollitud tehingute (sealhulgas kaupade ja teenustega seotud tehingud, finantstehingud ja tehingud mittemateriaalsete varadega) kirjeldused ning kontekst;

5) punktis 4 loetletud tehingutega seotud kontsernisiseste arvelduste summa tehingupoolte kaupa iga tehingukategooria kohta;

6) iga punktis 5 loetletud tehingupoole määratlus;

7) kõikide maksumaksja poolt sõlmitud oluliste kontrollitud tehingute lepingute koopiad;

8) maksumaksja ja asjaomaste seotud ettevõtjate üksikasjalik võrreldavus- ja tegevusanalüüs seoses kontrollitud tehingute iga kategooriaga, sealhulgas muudatuste kohta võrreldes eelmise majandusaastaga;

9) viide kõige asjakohasemale siirdehinna meetodile seoses iga tehingukategooriaga ja vastava meetodi valiku põhjendus;

10) viide sellele, millise tehingupoole tasemel on võrreldavuse analüüs läbi viidud;

11) siirdehinna määramise meetodi kohaldamisega seonduvalt tehtud olulisemate eelduste kokkuvõte;

12) mitut aastat hõlmava analüüsi teostamise põhjuste selgitus;

13) võrreldavate mitteseotud isikute vaheliste tehingute loetelu ja kirjeldus ning teave mitteseotud isikute asjakohaste finantsandmete kohta, millele siirdehinna määramise analüüs tugines, sealhulgas võrreldavuse otsingu metoodika ja teabe allikad;

14) võrreldavuse analüüsi käigus tehtud korrigeerimiste metoodika;

15) valitud siirdehinna määramise meetodile tuginev põhjendus, miks otsustati, et asjakohased tehingud vastavad turuväärtusele;

16) siirdehinna määramise metoodika kohaldamisel kasutatud finantsandmete kokkuvõte;

17) välisriigi maksuhalduriga sõlmitud siirdehinna eelkokkulepped ja muud maksualased eelotsused, mis on seotud punktis 4 nimetatud oluliste tehingutega;

18) maksumaksja majandusaasta aruanne;

19) teave, kuidas siirdehinna määramise meetodi rakendamiseks kasutatud finantsandmed on seotud majandusaasta aruandega;

20) võrreldavuse analüüsi jaoks kasutatud asjakohaste finantsandmete kokkuvõtlik tabel ja allikad.

(7) Nõutavate dokumentide hulk ja detailsus peab vastama konkreetse tehingu asjaoludele ja tehingu hinnale ning need peavad olema piisavad tõendamaks siirdehinna vastavust turuväärtusele.

(8) Maksumaksjal on õigus esitada eeltoodule lisaks dokumente juhul, kui need tõendavad, et siirdehind vastab turuväärtusele.

(9) Kui dokumendid on koostatud võõrkeeles, esitab maksumaksja maksuhaldurile võõrkeelsed dokumendid. Maksuhaldur võib nõuda dokumentide tõlkimist eesti keelde, määrates tõlke esitamiseks mõistliku tähtaja.