MS Art. 29Lageraie

(1) Lageraie korral raiutakse raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud, välja arvatud:

1) seemnepuudeks jäetavad 20–70 hajali või mõnepuuliste gruppidena paiknevat mändi, arukaske, saart, tamme, sangleppa, künnapuud või jalakat ühe hektari kohta ja elujõuline järelkasv;

2)

3) säilikpuud ehk elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud või nende säilinud püstiseisvad osad tüvepuidu kogumahuga vähemalt viis tihumeetrit ühe hektari kohta, üle viie hektari suurusel raielangil vähemalt kümme tihumeetrit ühe hektari kohta.

(2) Seemnepuid ei jäeta, kui raiutava metsa koosseisus pole seemnepuudeks sobivaid puid või kui langil on olemas metsa uuendamiseks metsakasvukohatüübile sobivate puuliikide elujõuline järelkasv ja see säilitatakse raietööde käigus. Samuti pole seemnepuude jätmine kohustuslik langi osas, mis asub lähemal kui 30 meetrit seemnekandvuse eas okaspuistu või 50 meetrit seemnekandvuse eas arukaasiku servast.

(3) Seemne- ja säilikpuudele ning nende säilitamisele esitatavad nõuded ja puistu seemnekandvuse ea hindamise alused kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=112052026020&id=13299966 metsa majandamise eeskirjaga.

(4) Lageraie on lubatud puistus, mis vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:

1) puistu koosseisu põhjal kaalutud esimese rinde keskmine vanus on võrdne puistu koosseisu põhjal kaalutud esimese rinde raievanusega või sellest suurem;

2) puistu on saavutanud käesoleva paragrahvi lõike 6 punkti 1 alusel kehtestatud keskmise rinnasdiameetri;

3) puistu rinnaspindala või täius on väiksem käesoleva paragrahvi lõike 6 punkti 2 alusel kehtestatust.

(4¹) Puistu koosseisu põhjal kaalutud esimese rinde keskmise vanuse ja raievanuse arvutamise metoodika kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=112052026020&id=126022014017 metsa majandamise eeskirjaga.

(5) Raievanuse, millest alates lageraie on lubatud, kehtestab puuliikide ja boniteediklasside kaupa valdkonna eest vastutav minister ./dyn=112052026020&id=13299966 metsa majandamise eeskirjaga, arvestades, et see on:

1) männi ja kõvalehtpuude lageraie korral 90–160 aastat;

2) kuuse lageraie korral 60–120 aastat;

3) kase ja sanglepa lageraie korral 60–80 aastat;

4) haava lageraie korral 30–50 aastat.

(5¹) Rinnaspindala on puutüve mõttelise läbilõikekoha pindala 1,3 meetri kõrgusel juurekaelast. Puistu rinnaspindala on kõikide selles puistus kasvavate puude rinnaspindalade summa, mida väljendatakse ruutmeetrites ühe hektari kohta. Puistu täius on puistu rinnaspindala suhe samasuguse normaalpuistu rinnaspindalasse. Puistu rinnaspindala ja täius määratakse rinnete viisi.

(6) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=112052026020&id=13299966 kehtestab metsa majandamise eeskirjaga enamuspuuliikide ja boniteediklasside kaupa:

1) puistu keskmise rinnasdiameetri, millest suurema rinnasdiameetriga puistute lageraie on lubatud;

2) puistu rinnaspindala ja täiuse, millest väiksema rinnaspindalaga või täiusega puistute lageraie on lubatud.

(7) Kõvalehtpuupuistuks loetakse puistu, kus enamuspuuliik on tamm, saar, jalakas, künnapuu või vaher.

(8) (9) Enne raiesmiku uuenemist ei tohi teha uut lageraiet raiesmikuga piirneval metsaeraldisel, välja arvatud juhul, kui raiesmiku ja uue lageraielangi kogupindala ei ületa käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud lageraielangi maksimaalset pindala.

(9¹) Metsaeraldis on pindalalt terviklik metsaosa, mis on metsakasvukohatüübi, puistu koosseisu, vanuse, rinnaspindala, kõrguse ja päritolu poolest kogu ulatuses piisavalt ühetaoline ühesuguste majandamisvõtete rakendamiseks.

(10) (11) Lageraie korral ei tohi:

1) luitel, uuristus- või tuulekandeohtlikul alal ning infiltratsiooni ja survelise põhjaveega alal raielangi pindala olla suurem kui kaks hektarit;

2) loo ja sambliku kasvukohatüübis raielangi pindala olla suurem kui kaks hektarit;

2¹) siirdesoo, madalsoo, mustika-kõdusoo, jänesekapsa-kõdusoo, lodu ja raba kasvukohatüübis raielangi pindala olla suurem kui viis hektarit, välja arvatud juhul, kui nimetatud raielank jääb ühe metsaeraldise piiresse;

3) käesoleva lõike punktides 2 ja 2 1 nimetamata kasvukohatüüpides raielank olla suurem kui seitse hektarit, välja arvatud juhul, kui nimetatud raielank jääb ühe metsaeraldise piiresse;

4) erinevates kasvukohatüüpides asuva raielangi pindala olla suurem kui seitse hektarit, arvestades käesoleva lõike punktides 2 ja 2 1 toodud piiranguid.

(11¹)

(12) Keskkonnaamet võib metsaomaniku tellimusel tehtud metsakaitseekspertiisi alusel loodusõnnetuse tõttu hukkunud või looduslike tegurite tagajärjel halva tervisliku seisundiga metsa, samuti halva fenotüübiga puistu või metsaomanikust sõltumata põhjusel väikese rinnaspindalaga ja täiusega puistu uuendamise võimaldamiseks lubada:

1) teha lageraiet käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatust nooremates, lõike 6 punkti 1 alusel kehtestatust väiksema keskmise rinnasdiameetriga ja lõike 6 punkti 2 alusel kehtestatust suurema rinnaspindalaga või täiusega puistutes;

2) raiuda käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatust suurema pindalaga lageraielanke.