VäTS Art. 2Mõisted

(1) Käesolevas seaduses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) välisteenistus on diplomaadi avalik teenistus diplomaatilisel ametikohal;

2) diplomaatiline ametikoht on Välisministeeriumi ametikoht, mille ülesannete hulka kuuluvad välissuhtlemine ja Eesti esindamine;

3) diplomaat on karjääridiplomaat või erialadiplomaat;

4) karjääridiplomaat on Välisministeeriumi koosseisu kuuluv välisteenistuses olev teenistuja, kellele on antud diplomaatiline au- või teenistusaste ning kes on volitatud esindama Eestit välissuhtlemises;

5) erialadiplomaat on teise ministeeriumi või selle valitsemisala asutuse teenistuja, kes on võetud välisteenistusse Välisministeeriumi diplomaatilisele ametikohale ning kes välissuhtlemises esindab Eestit kindlaks määratud volituste piires ja ajal;

6) karjääridiplomaadi kandidaat on diplomaatilisel ametikohal töötav teenistuja, kellel ei ole veel diplomaatilist au- ega teenistusastet. Karjääridiplomaadi kandidaadiks ei loeta erialadiplomaati;

7) haldusteenistuja käesoleva seaduse tähenduses on välisesinduses mittediplomaatilisel teenistuskohal töötav teenistuja;

8) koosseisuline haldusteenistuja käesoleva seaduse tähenduses on Välisministeeriumi koosseisu kuuluv haldusteenistuja;

9) koosseisuväline haldusteenistuja käesoleva seaduse tähenduses on teise ministeeriumi või selle valitsemisala asutuse teenistuja, kes on välisesinduses töötamise ajaks võetud Välisministeeriumi mittediplomaatilisele teenistuskohale koosseisuväliseks teenistujaks;

10) lähetajaministeerium käesoleva seaduse tähenduses on ministeerium, kes nimetab teenistuja erialadiplomaadi või koosseisuvälise haldusteenistuja teenistuskohale, teavitades sellest eelnevalt Välisministeeriumi. Lähetajaministeeriumi kohta sätestatud nõudeid ei kohaldata Välisministeeriumile;

11) teenistuja käesoleva seaduse tähenduses on diplomaat või haldusteenistuja;

12) kaasasolev abikaasa või registreeritud elukaaslane käesoleva seaduse tähenduses on välisesinduses pikaajalises lähetuses töötava teenistujaga alaliselt vähemalt 183 päeva lähetusaasta jooksul kaasasolev abikaasa või registreeritud elukaaslane, kellel on teenistujaga ühine majapidamine;

13)

14) kaasasolev laps käesoleva seaduse tähenduses on välisesinduses pikaajalises lähetuses töötava teenistujaga alaliselt vähemalt 183 päeva lähetusaasta jooksul kaasas olev alaealine laps või põhi- või keskharidust omandav või abi vajav vähenenud töövõimega täisealine laps;

14¹) kaasasolev tugiisik käesoleva seaduse tähenduses on välisesinduses pikaajalises lähetuses töötava ilma kaasasoleva abikaasata või registreeritud elukaaslaseta teenistujaga vähemalt 183 päeva lähetusaasta jooksul kaasas olev isik, kes hoolitseb teenistujaga kaasasoleva alla 13-aastase lapse, puudega lapse või vähenenud töövõimega täisealise lapse eest;

15) kaasasolev perekonnaliige käesoleva seaduse tähenduses on kaasasolev abikaasa, registreeritud elukaaslane, kaasasolev laps või kaasasolev tugiisik;

16) välisesinduses töötamine käesoleva seaduse tähenduses on üle kuue kuu kestev lähetus välisesinduses. Välisesinduses töötamiseks loetakse ka alla kuue kuu kestvat lähetust välisesinduses, kui lähetuse plaanitud kestus oli üle kuue kuu, mida lühendati välislähetuse ajal.

(2) Käesolevas seaduses lähetajaministeeriumi ja lähetajaministeeriumi kantsleri kohta sätestatut kohaldatakse vastavalt ka Riigikantseleile ja riigisekretärile ning Riigikogu Kantseleile ja Riigikogu Kantselei direktorile, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.