PostiS Art. 40Tulu- ja kuluarvestuse eraldatus

(1) Universaalse postiteenuse osutaja peab tulu- ja kuluarvestust eraldi:

1) universaalse postiteenuse kogumisse kuuluva postiteenuse kohta;

2) iga teenuse lõikes, mille osutamiseks kasutatakse universaalse postiteenuse kogumisse kuuluva postiteenusega ühiseid ressursse.

(2) Universaalse postiteenuse osutaja peab rakendama tegevuspõhist kuluarvestust.

(3) Universaalse postiteenuse osutaja tulu- ja kuluarvestus peab lähtuma universaalse postiteenuse osutamise protsessist ning selgelt piiritlema selleks vajalikud ressursid, tegevused ja teenused.

(4) Universaalse postiteenuse osutamise korral tuleb järgida kuluefektiivsuse põhimõtet.

(5) Universaalse postiteenuse osutaja tulu- ja kuluarvestus peab lähtuma järgnevatest põhimõtetest:

1) põhjuslik seos – kulu peab olema seotud selle tegevuse ja teenusega, mis kulu põhjustab;

2) objektiivsus – kulu jagamise põhimõtted peavad põhinema objektiivsetel alustel ega tohi tekitada universaalse postiteenuse osutajale põhjendamatut kasu või kahju.

(6) Universaalse postiteenuse osutaja tulu- ja kuluarvestusele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026030&id=13314079 määrusega.

(7) Tulu- ja kuluarvestuse vastavust käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele hindab sõltumatu audiitor.

(8) Universaalse postiteenuse osutaja esitab majandusaasta aruande lisadena raamatupidamisbilansi ja kasumiaruande tegevusalade kaupa.

(9) Universaalse postiteenuse osutaja lisab majandusaasta aruandele selgituse temaga samasse kontserni kuuluva ettevõtja kulude jaotamise põhimõtete kohta. Nimetatud põhimõtete muudatusi ja nende tegemise põhjusi kirjeldatakse majandusaasta aruandes.

(10) Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada universaalse postiteenuse osutaja raamatupidamise ja aruannete avalikustamise suhtes kohaldatavad põhjendatud lisanõuded, et tagada universaalse postiteenuse osutamisega seotud tegevuse tulude ja kulude ning samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate vaheliste tehingute selge eristatus.