Prokuratuuri põhimäärus Art. 22Ringkonnaprokuratuuri juhtimine

(1) Ringkonnaprokuratuuri juhib juhtivprokurör, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist valdkonna eest vastutav minister riigi peaprokuröri ettepanekul.

(2) Juhtivprokurör:

1) juhib ringkonnaprokuratuuri tööd, sealhulgas koordineerib kriminaalmenetluse läbiviimist ja kuritegevusevastast võitlust oma piirkonnas ja vastutab selle eest;

2) esindab ringkonnaprokuratuuri ning annab ringkonnaprokuratuuri nimel arvamusi ja kooskõlastusi riigi peaprokurörile ja teistele prokuratuuri struktuuriüksustele;

2¹) volitab prokuröri esitama Riigikohtule kassatsiooni konkreetses kriminaalmenetluses;

3) annab ringkonnaprokuratuuri tegevusest aru riigi peaprokurörile ja juhtivatele riigiprokuröridele nende vastutusvaldkonnas;

4) teeb riigi peaprokurörile ettepanekuid ringkonnaprokuratuuri struktuuri, koosseisu ja töökorralduse kohta;

5) teeb riigi peaprokurörile ettepanekuid ringkonnaprokuratuuri prokuröride lisatasude ning ergutuste kohaldamise kohta;

6) teeb teenistuslikku järelevalvet ja alustab distsiplinaarmenetlust ringkonnaprokuratuuri prokuröride kohta;

7) teeb riigi peaprokurörile ettepanekuid vanemprokuröride ametisse nimetamise ja ametist vabastamise kohta;

8) viib ilma konkursita sama ringkonnaprokuratuuri tööpiirkonnas ringkonnaprokuratuuri prokuröri ühest osakonnast teise;

8¹) teeb ettepaneku osakonda juhtiva vanemprokuröri nimetamiseks ja määrab osakonda kuuluvad ringkonnaprokurörid ja abiprokurörid;

9) kinnitab ringkonnaprokuratuuri tööjaotuskava;

10) tagab erinevate osakondade ühtlase töökoormuse;

11) lahendab vanemprokuröride peale esitatud kaebusi, kui kriminaalmenetlusseaduses ei ole ette nähtud teistsugust menetluskorda;

12) taotleb ringkonnaprokuratuuri ülesannete täitmiseks vajalike vahendite eraldamist ja tingimuste loomist;

13) annab teenistusalastes küsimustes käskkirju, mis edastatakse riigi peaprokurörile;

14) täidab muid talle seaduse, Riigikogu otsuse, Vabariigi Presidendi seadluse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korralduse, valdkonna eest vastutava ministri määruse ja käskkirja ning riigi peaprokuröri käskkirjaga pandud ülesandeid.

(3) Kui juhtivprokurör teeb kindlaks, et vastava ülesande täitmine ei allu antud ringkonnaprokuratuurile või on muul põhjusel raskendatud, on ta kohustatud teostama vaid kohest täitmist vajavad ametitoimingud, mille edasilükkamine kahjustaks tõe tuvastamist ja viivitamatult teatama sellest Riigiprokuratuurile.

(4) Riigi peaprokurör määrab juhtivprokurörile ringkonnaprokuratuuri prokuröride hulgast asendaja juhuks, kui juhtivprokurör ei saa haiguse või muu takistuse tõttu ajutiselt oma ülesandeid täita.