KMS Art. 46Seaduse rakendamine

(1) Käesoleva seaduse jõustumisest alates käsitatakse maksukohustuslasena isikut, kes on maksukohustuslasena registreeritud kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse alusel ega ole registrist kustutatud. Käesoleva seaduse jõustumisest alates käsitatakse ühe maksukohustuslasena maksukohustuslasi, kes on ühe maksukohustuslasena registreeritud kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse alusel ning kelle ühe maksukohustuslasena registreerimise otsust ei ole kehtetuks tunnistatud.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik on kohustatud esitama käibedeklaratsiooni ning tasuma käibemaksu käesoleva seaduse jõustumisele eelnenud maksustamisperioodi eest enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud käibemaksuseaduses ettenähtud korras.

(3) (4) Maksukohustuslasel, kes enne 2004. aasta 1. jaanuari on maksuhaldurit kirjalikult teavitanud oma soovist, et maksustataks tema eluruumi käivet või eluruumi üürile andmise teenuse ning tema kui eluruumi üürileandja poolt teenuse saajalt nõutavate maamaksu- ja hoonekindlustuskulude käivet, võidakse nimetatud käivete maksustamist jätkata kuni 2014. aasta 1. maini.

(5) Kinnisasja, mida maksukohustuslane on käesoleva seaduse jõustumisel kasutanud oma ettevõtluses vähem kui viis kalendriaastat, sisendkäibemaksu ümberarvestamise periood (§ 32) pikeneb kümne kalendriaastani alates kinnisasja kasutusele võtmisest oma ettevõtluses. Kalendriaastate arv alates kinnisasja kasutusele võtmisest oma ettevõtluses kuni seaduse jõustumiseni korrutatakse ümberarvestamise perioodi arvutamisel kahega.

(6) Kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse § 31 alusel maksuhalduri antud käibemaksuvabastuse ja nullprotsendilise käibemaksumäära rakendamise õigus kehtib ka juhul, kui tehing või toiming, mille kohta maksuhalduri otsus on tehtud, teostatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist. Kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kaubalt või teenuselt tasutud käibemaks tagastatakse kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse § 31 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.

(7) Enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud kapitalirendilepingu alusel kauba võõrandamisele kohaldatakse kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse sätteid tingimusel, et kaup on antud kauba lepingujärgse kasutaja valdusse enne käesoleva seaduse jõustumist.

(8) (9)

(10) Eestisse toimetatavale ühenduse kaubale või Tšehhi Vabariigis, Küprose Vabariigis, Läti Vabariigis, Leedu Vabariigis, Ungari Vabariigis, Malta Vabariigis, Poola Vabariigis, Sloveenia Vabariigis või Slovaki Vabariigis (edaspidi liituvad riigid ) vabas ringluses olnud kaubale, mille eksportimisega seotud tolliformaalsused on ühenduses või liituvas riigis enne käesoleva seaduse jõustumist lõpetatud, kohaldatakse käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse sätteid kuni kauba impordilt käibemaksu tasumiseni.

(11) Isikule, kellel ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ning kes ei saa taotleda käibemaksu tagastamist käesoleva seaduse § 35 lõike 1 alusel, tagastatakse käesoleva seaduse jõustumisest alates imporditollimaksudest täieliku vabastusega ajutise importimise tolliprotseduuril oleva kauba importimisel tasutud käibemaks, kui ta tõendab, et selle kauba varasem eksportimine ühenduse liikmesriigist või liituvast riigist ei ole põhjustanud nullmäära rakendamist, käibemaksuvabastust ega käibemaksu tagastamist.

(12) Kui kaup, mis on käesoleva seaduse jõustumisel ühenduses või liituvas riigis välistöötlemise tolliprotseduuril, toimetatakse Eestisse tollijärelvalve all, kohaldatakse kaubale käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse sätteid kuni selle kauba impordilt käibemaksu tasumiseni.

(13) Kui Eesti kaup, mis oli enne käesoleva seaduse jõustumist toimetatud ühenduse liikmesriiki või liituvasse riiki imporditollimaksudest täieliku vabastusega ajutise importimise tolliprotseduuri rakendamise põhimõtetele vastaval eesmärgil, toimetatakse Eestisse tollijärelevalve all, kohaldatakse kaubale käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse sätteid kuni selle kauba importimiseni.

(14) Kui kaup, mis oli 2009. aasta 1. jaanuaril Eestis tollikontrolli all töötlemise tolliprotseduuril, suunatakse vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile, kohaldatakse sellise kauba impordile käesoleva seaduse 2008. aasta 31. detsembril kehtinud sätteid.

(15) Ühe maksukohustuslasena registreerimise otsused, mis on tehtud enne 2009. aasta 31. detsembrit, tunnistatakse kehtetuks alates 2010. aasta 1. jaanuarist.

(16) Kuni 2011. aasta 31. detsembrini käsitatakse kauba ekspordina kauba võõrandamist ühendusevälise riigi füüsilisele isikule temaga koos liikuvas pagasis ühendusevälisesse riiki toimetamiseks, kui isikule samal kuupäeval samas müügikohas sama maksukohustuslase poolt võõrandatud kauba müügihind koos käibemaksuga ületab 38,35 eurot ja on täidetud käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1, 3 ja 4 sätestatud tingimused.

(17) Erandina käesoleva seaduse § 35 lõike 1 punktist 5 on teise liikmesriigi maksukohustuslasel õigus esitada taotlus 2009. aastal tema asukohariigis toimunud ettevõtluse tarbeks kasutatud kauba importimisel või soetamisel või teenuse saamisel Eestis tasutud käibemaksu tagastamiseks hiljemalt 2011. aasta 31. märtsiks.

(17¹) Maksuhaldur võib maksukohustuslase motiveeritud taotluse alusel anda loa jätta kuni 2015. aasta 20. juunini esitamata käibedeklaratsiooni lisa või selle osa. Luba antakse juhul, kui käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 2 sätestatud kohustuse jõustumisel 2014. aasta 1. novembril kasvaks maksukohustuslase halduskoormus infotehnoloogiliste arenduste teostamiseks ebamõistlikult suureks. Taotlus tuleb esitada maksuhaldurile 2014. aasta 31. augustiks. Maksuhaldur teeb otsuse loa andmise kohta 30 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest arvates.

(17²) Kuni 2014. aasta 31. juulini esitatud tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamisele kohaldatakse kuni 2014. aasta 31. juulini kehtinud tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamise korda.

(18) Maksukohustuslane või ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik, kes soovib alates 2015. aasta 1. jaanuarist rakendada elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käibemaksuga maksustamise erikorda, võib alates 2014. aasta 1. oktoobrist esitada maksuhalduri veebilehel elektroonilise portaali kaudu selleks avalduse.

(19) Maksuhaldur annab ettevõtlusega tegelevale ühendusevälise riigi isikule registreerimisnumbri ja teavitab teda sellest elektrooniliselt viie tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 18 nimetatud avalduse saamisest arvates.

(20) Käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 nimetatud käibedeklaratsiooni lisa tuleb esmakordselt esitada 2014. aasta 20. detsembriks.

(21) Kuni 2016. aasta 20. jaanuarini on maksukohustuslasel õigus kajastada käibedeklaratsiooni lisal arvete summad summeerituna tehingupartnerite kaupa valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korras.

(22) Käesoleva seaduse § 2 lõikes 13, § 4 lõikes 1 1 , § 11 lõikes 2 1 ja § 12 lõikes 1 1 sätestatud vautšerite maksustamist puudutavat regulatsiooni kohaldatakse üksnes alates 2019. aasta 1. jaanuarist väljastatud vautšeritele.

(23) Euroopa Komisjoni või liidu õiguse alusel asutatud ameti või asutuse poolt talle liidu õigusega antud ülesannete täitmise korral COVID-19 pandeemiale reageerimiseks 2021. aastal soetatud kaubalt või saadud teenuselt või imporditud kaubalt Eestis tasutud käibemaks tagastatakse, välja arvatud juhul, kui nimetatud kaup on soetatud või imporditud tasu eest edasimüügiks või teenus on saadud tasu eest edasi osutamiseks. Käibemaks tagastatakse käesoleva seaduse § 39 lõike 3 alusel kehtestatud korras ja tingimustel valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud ametniku kinnitatud taotluse alusel. Kui käibemaksu tagastamise tingimused enam ei kehti, kuulub selliselt kaubalt või teenuselt käibemaks tasumisele. Käibemaksu tasumisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 15 lõikes 8 ja § 39 lõikes 1 2 sätestatud põhimõtteid.

(24) Maksukohustuslane, kes käibemaksu arvestamisel lähtub käesoleva seaduse §-s 44 sätestatud erikorrast, võib kuni 2025. aasta 30. juunini § 15 lõikes 1 sätestatud käibemaksumääraga maksustatava kauba või teenuse pärast 2023. aasta 31. detsembrit toimunud käibelt maksta käibemaksu 20-protsendises määras, juhul kui ostjale väljastati arve ning kaup lähetati või tehti kättesaadavaks või teenus osutati enne 2024. aasta 1. jaanuari.

(25) Maksukohustuslasel on kuni 2025. aasta 30. juunini õigus enne 2023. aasta 1. maid sõlmitud kirjaliku lepingu alusel kohaldada maksustatava kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel kuni 2023. aasta 31. detsembrini kehtinud käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 sätestatud käibemaksumäära, kui asjaomane leping näeb ette, et kauba või teenuse hind sisaldab käibemaksu või hinnale lisandub 20-protsendise käibemaksumääraga käibemaks ning lepinguga ei ole ette nähtud käibemaksumäära võimalikust muutusest tulenevat hinna muutust.

(26) Maksukohustuslane, kes käibemaksu arvestamisel lähtub käesoleva seaduse §-s 44 sätestatud erikorrast, võib kuni 2026. aasta 31. detsembrini majutuse või majutuse koos hommikusöögiga pärast 2024. aasta 31. detsembrit toimunud käibelt, välja arvatud selle teenusega kaasneva kauba või teenuse käive, maksta käibemaksu 9-protsendise määraga, juhul kui teenuse saajale väljastati arve ning teenus osutati enne 2025. aasta 1. jaanuari.

(27) Maksukohustuslane, kes käibemaksu arvestamisel lähtub käesoleva seaduse §-s 44 sätestatud erikorrast, võib kuni 2026. aasta 31. detsembrini nii füüsilisel kandjal kui ka elektroonilise ajakirjandusväljaande pärast 2024. aasta 31. detsembrit toimunud käibelt, välja arvatud peamiselt reklaami või erakuulutusi avaldav või peamiselt erootilise või pornograafilise sisuga või video- või muusikasisuga väljaande käive, maksta käibemaksu 5-protsendise määraga, juhul kui ostjale väljastati arve ning kaup lähetati või tehti kättesaadavaks või teenus osutati enne 2025. aasta 1. jaanuari.

(28) Rahandusministeerium analüüsib hiljemalt 2027. aastal 2024. aasta 1. jaanuaril jõustunud käesoleva seaduse § 15 lõike 1 muudatusega ning 2028. aastal § 15 lõike 2 punkti 4 ja lõike 2 1 kehtetuks tunnistamisega ning lõike 1 1 ja lõike 2 punkti 5 kehtestamisega kaasnevaid mõjusid ning esitab vajaduse korral Vabariigi Valitsusele ettepaneku regulatsiooni muutmiseks.