Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend Art. 48Kohustised ja saadud ettemaksed

(1) Kohustiste kajastamisel lähtutakse RTJ 3, RTJ 8 ja RTJ 9 kirjeldatud põhimõtetest.

(2) Kohustiste kajastamisel peetakse kinni tekkepõhisuse printsiibist, mille järgi kõik aruandeperioodil tekkinud kohustised kajastatakse aruandeperioodi bilansis. Juhul kui aruande koostamise ajaks puudub arve, kajastatakse see bilansis viitvõlgade grupis 2032.

(3) Ettemaksena saadud tulud võetakse esmalt arvele kohustisena kontogrupis 2039 ning kantakse tuludesse olenevalt perioodist, mille eest tulu saadi. Erandina võib tulevaste perioodide tulud summas alla § 41 lõikes 1 esitatud põhivara kapitaliseerimise alampiiri kanda koheselt tuluks ilma neid tekkepõhistele perioodidele jaotamata. Avaliku sektori sisese tehingu korral lepivad pooled kajatamise viisi eelnevalt omavahel kokku.

(4) Bilansis kajastatakse laenukohustisi tulenevalt nende järelejäänud tähtajast lühi- ja pikaajaliste osadena vastavalt kontorühmades 208 ja 258. Laenukohustisena kajastatakse bilansis kõik finantseerimistegevuse tulemusena tekkinud võlakohustised, millega kaasneb intressikulu või muu sellelaadne kulu.

(5) Laenukohustiste kajastamisel lähtutakse korrigeeritud soetusmaksumuse meetodist. Kui tehingukulud ei ole olulised ning lepingujärgne intressimäär ei erine oluliselt efektiivsest intressimäärast, võib laenukohustiste arvestuses kasutada lepingujärgset intressimäära ning kanda tehingukulud kohe intressikulusse (kontorühm 650).

(6) Kui avaliku sektori üksus omab faktooringkohustist, millega kaasneb intressimakse faktoorile (nõude ostjale), kajastab ta regressiõigusega faktooringkohustise tehingupartnerina nõude müüjat (faktooringu klienti) ning regressiõiguseta faktooringkohustise tehingupartnerina faktoori (nõude ostjat).

(7) Eraldised võetakse arvele lühi- ja pikaajalise osana, lähtudes hinnangust nende realiseerumise tähtajale, kontorühmades 206 ja 256. Pikaajalised eraldised kajastatakse diskonteerituna määraga 4% aastas. Eraldiste moodustamist kajastatakse samaaegselt kuludes (eraldiste vähenemist kulude vähenemisena).

(8) Aruandeaasta lõpu seisuga hinnatakse pensionieraldisi bilansipäevaks välja teenitud, kuid välja maksmata pensionisuurenduste, ametipensionide ja muude pikaajaliste tööga seotud hüvitiste kohta töötajatele ja nende pereliikmetele. Pensionieraldiste arvestamiseks kasutatakse proportsionaalse osa krediteerimise meetodit, mille kohaselt tekitab iga hüvitise määramise aluseks olev tööalase teenistuse periood lisaühiku hüvitise saamiseks.

(8¹) Kui õigusaktide kohaselt kestab periood, mil töötajal on võimalik välja teenida lisaühikuid pensionisuurenduse, ametipensioni või muu pikaajalise tööga seotud hüvitise saamiseks, kajastatakse pensionieraldised selle riigiraamatupidamiskohustuslase bilansis, kelle juures töötaja töötab. Kui pensionisuurenduse, ametipensioni või muu pikaajalise tööga seotud hüvitise väljateenimise periood lõpeb, sealhulgas kui töötaja jäi pensionile või kui õigusaktide alusel lõpetati teatud töötajate grupile hüvitiste väljateenimine, antakse pensionieraldised siirdena üle ja kajastatakse edaspidi selle asutuse bilansis, kes neid välja maksab.

(9) Pikaajalised intressi mittekandvad kohustised kajastatakse nüüdisväärtuses, kasutades diskontomäära 4% aastas. Intressikulu kajastatakse sel juhul kontol 650800.

(10) Rentide klassifitseerimisel kapitali- ja kasutusrentideks loevad avaliku sektori üksused, kelle põhieesmärgiks ei ole omanikule kasumi teenimine, kapitalirendile viitavaks kriteeriumiks ka vastavuses IPSAS 13 ( Leases ) §-ga 15 olukordi, kus renditavat vara pole võimalik kergesti asendada teise varaga.

(10¹) Kui rendileping sõlmitakse ühisesse konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste vahel, siis klassifitseeritakse rendileping arvestuse lihtsustamise eesmärgil kasutusrendiks.

(10²)

(11) Avaliku sektori üksused, kelle põhieesmärgiks ei ole omanikule kasumi teenimine, kajastavad pikaajalisi koostöölepinguid, mille kohaselt kasumi teenimise eesmärgil tegutsev lepingupartner osutab infrastruktuuri objekti kasutades avalikke teenuseid (sh vastava infrastruktuuri objekti opereerimise ja korrashoiuga seotud teenuseid), kusjuures avaliku sektori üksus, kelle põhieesmärgiks ei ole omanikule kasumi teenimine, kontrollib või reguleerib, milliseid avalikke teenuseid, kellele ja millise hinnaga lepingupartner osutab ning omab lepinguperioodi lõppedes kontrolli infrastruktuuri objekti üle kas läbi omandiõiguse, soodusostuõiguse või muul moel (edaspidi nimetatud teenuste kontsessioonikokkulepe ), järgmiselt:

1) teenuste kontsessioonikokkuleppe infrastruktuuri objekt võetakse arvele materiaalse põhivarana selle soetusmaksumuses, milleks loetakse infrastruktuuri objekti ehitus- või rekonstrueerimistööde õiglane väärtus või vastavate tööde eest tasutavate maksete nüüdisväärtus, sõltuvalt sellest, kumb neist on madalam, kajastades selle samaaegselt finantskohustisena kontodel 208600 ja 258600;

2) arvele võetud infrastruktuuri objektile rakendatakse materiaalse põhivara arvestuse reegleid;

3) lepingupartneritele tehtavad maksed avalike teenuste osutamise eest jaotatakse finantskohustise eest tasumiseks, infrastruktuuri objekti kasutamise eest (sh opereerimise ja korrashoiuga seotud teenused) tasutavateks kuludeks (kontoklass 55), intressikuluks finantskohustistelt (konto 650600) ja käibemaksukuluks (kontorühm 601) või sisendkäibemaksuks (konto 103701);

4) kui maksete jaotus komponentideks ei ole lepingupartnerite vahel avalikustatud, koostatakse maksete jaotuse analüüs, milles lähtutakse tegevjuhtkonna hinnangust turutingimuste kohta ehitus- või rekonstrueerimistööde maksumuse, opereerimise ja korrashoiuga seotud teenuste maksumuse ning intressimäära osas.

(12) Kui valitaval ametnikul ja kõrgemal riigiteenijal on töösuhte lõppemisel õigus saada ühekordset hüvitist, moodustatakse selleks eraldis proportsionaalse osa krediteerimise meetodil alates ametniku ametisse nimetamise aastast kuni hüvitise väljateenimiseks kehtestatud esimese ametisuhte perioodi aastani. Kui ametnik jätkab samal ametikohal ka järgmist ametiaega, tehakse täiendav diskonteerimine, arvestades väljamakse toimumise momendiks järgmise ametiaja lõppemise aasta.