Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend Art. 25Toetuste kajastamise üldpõhimõtted

(1) Sihtfinantseerimist kajastavad need avaliku sektori üksused, kes koostavad raamatupidamisaruandeid lähtudes Eesti finantsaruandluse standardist, järgmiselt: sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk; kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. Avaliku sektori tütarettevõtjad, kes koostavad raamatupidamisaruandeid lähtudes rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest, kajastavad sihtfinantseerimist vastavate standardite kohaselt brutomeetodil.

(2) Toetust kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja kulude arvelevõtmise kuupäeval vastavuses käesoleva paragrahvi lõikega 1. Lepingute alusel võetud sihtfinantseerimise andmise kohustisi ja sihtfinantseerimise saamise nõudeid kajastatakse eelnevalt tingimuslike kohustiste ja nõuetena (bilansiväliselt kontodel 911010 ja 912010).

(3) Sihtfinantseerimise andjad ja vahendajad kajastavad antud ja vahendatud sihtfinantseerimist kuludes (vahendajad ka tuludes) samades perioodides kui toetuste saajad. Põhivara sihtfinantseerimise andmist ja vahendamist kajastatakse kuludes (vahendajad ka tuludes) sellel perioodil, millal toetuse saaja kajastab põhivara soetamise, olenemata sellest, kas toetuse saaja kajastab samal ajal saadud toetuse kohustiste kontoklassis 257 või tulude kontogrupis 3502.

(4) Kui toetus kehtestatakse perioodiliselt makstavana (sotsiaaltoetused, sh pensionid), võetakse toetus tuluna või kuluna arvele sellel kuul, mille eest see oli ette nähtud.

(5) Kui kaasfinantseerimist ei tasuta toetuse saajale või hankijale, vaid selleks loetakse kaasfinantseerija tegevuskulud või põhivara soetus, ei kajastata seda kaasfinantseerimisena, vaid vastavalt tegelike kulutuste majanduslikule sisule.

(6) Kui toetuse andja ja saaja on mõlemad avaliku sektori üksused, peavad nad kokku leppima toetuse liigi ning kannete tegemisel kasutatavad kontod ja tekkepõhised kuupäevad. Kui toetuse vahendaja kajastab toetust oma tulemiaruandes tuluna ja kuluna, kajastavad toetuse andja ja saaja kumbki tehingupartnerina alati vahendajat ning vahendaja näitab tuludes tehingupartnerina toetuse andjat ja kuludes tehingupartnerina toetuse saajat.

(7) Kui sihtfinantseerimise andja või vahendaja ja saaja on mõlemad avaliku sektori üksused ja saajal on aasta lõpu seisuga sihtfinantseerimisega seotud nõudeid või kohustisi andja või vahendaja ees, esitab saaja andjale või vahendajale sihtfinantseerimisega seotud nõuete ja kohustiste kohta aasta lõpu seisuga teatise hiljemalt järgmise aasta 31. jaanuaril.

(8) Kui toetuse andja või vahendaja annab riigiraamatupidamiskohustuslase üksusest toetuse saajale toetust täielikult või osaliselt kulude hüvitamiseks ilma nende kohta alusdokumente nõudmata ja neid kulusid kajastatakse esialgu teiste eelarve liikide arvel, kajastab toetuse saaja maksetaotluse alusel dokumentaalselt tõestamata kulude eelarve liigi muutmise selles perioodis, millal need kulud sisuliselt tehti. Analoogselt muudetakse eelarve liiki raamatupidamise õiendi alusel ka muudel juhtudel, kui see on otstarbekas arvestuse liigse keerukuse vältimiseks.

(9) Riigiraamatupidamiskohustuslase üksus jaotab dokumentaalselt tõestamata kulud käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetud juhul hinnanguliselt tööjõukuluks ja majanduskuluks ja kajastab eelarve liigi muutmise järgmiselt:

1) deebet 508000 (tööjõukulu) ja deebet 555000 (majanduskulu) ning kreedit 710001 (kassakulu) toetuse ja kaasfinantseerimise eelarve liigiga, lisades toetuse koodi;

2) kreedit 508000 (tööjõukulu) ja kreedit 555000 (majanduskulu) ning deebet 710001 (kassakulu) varem tehtud kulude eelarve liigiga.

(10) (11) Tegevustoetusi kajastatakse toetuse andja poolt raha ülekandmisel kuluna kontorühmas 452 ja toetuse saaja poolt tuluna raha laekumisel kontorühmas 352.

(12) Tegevustoetuste maksmisel võetakse hinnanguliselt arvesse toetuse saaja võimet rahalised vahendid makse laekumise aastal ära kasutada. Igal aastal kantakse üle summad, mis on ette nähtud kulutada toetuse saaja poolt samal aastal. Tegevustoetust võib üle kanda rohkem kui ühe aasta mahus toetuse saaja finantsriskide maandamiseks, kui toetuse saaja põhitegevuse iseloomust tingituna võetakse lepingulisi kohustusi ühest aastast pikemaks perioodiks. Kui toetuse saaja ja maksja on avaliku sektori üksused, peavad mõlemad ühtlasi nõustuma, et tegemist on tegevustoetusega § 24 lõike 2 alusel ning nad kajastavad seda vastavalt § 25 lõikele 11.