KaMS Art. 52Kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamine

(1) Iga isik võib esitada apellatsioonikomisjonile avalduse kaubamärgiomaniku vastu tema ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud õiguskaitset välistava asjaolu olemasolul, kui see asjaolu oli olemas ka kaubamärgi registreerimise otsuse tegemise ajal.

(1¹) Asjast huvitatud isik võib esitada apellatsioonikomisjonile avalduse kaubamärgiomaniku vastu tema ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud õiguskaitset välistava asjaolu olemasolul, kui see asjaolu oli olemas ka kaubamärgi registreerimise otsuse tegemise ajal.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 1 nimetatud avalduse võib esitada:

1) viie aasta jooksul pärast kaubamärgi kasutamisest teada saamist;

2) tähtajatult, kui kaubamärgi registreerimise taotlus oli esitatud pahauskselt.

(3) Kui kaubamärk on asjaomase kaubamärgi omaniku nõusolekuta registreeritud tema agendi või esindaja nimele, on kaubamärgiomanikul viie aasta jooksul pärast kaubamärgi agendi või esindaja nimele registreerimisest teada saamist õigus esitada apellatsioonikomisjonile avaldus kaubamärgi endale üleandmise nõudes. Seda alust ei rakendata, kui agendi või esindaja tegevus on põhjendatud.

(4) Varasema kaubamärgi omanikul puudub õigus nõuda kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamist ulatuses, milles ta ei ole oma varasemat registreeritud kaubamärki viie aasta jooksul enne hilisema kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeva või prioriteedikuupäeva või enne ainuõiguse tühiseks tunnistamise avalduse esitamise kuupäeva mõjuva põhjuseta tegelikult kasutanud käesoleva seaduse § 17 või Euroopa Liidu kaubamärgi puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 18 tähenduses. Nimetatud vastuväide tuleb esitada apellatsioonikomisjonile esimeses kirjalikus seisukohas või kohtule hagiavalduses või esimeses vastuses hagile ning selle põhjendatust eeldatakse.

(5) (6) Varasema kaubamärgi omanikul puudub õigus nõuda hilisema kaubamärgi suhtes ainuõiguse tühiseks tunnistamist, kui hilisema kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeval või prioriteedikuupäeval ei oleks varasema kaubamärgi alusel esitatud ainuõiguse tühiseks tunnistamise avaldust rahuldatud ühel järgmistest põhjustest:

1) varasem kaubamärk, mille suhtes esineb mõni käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktis 2, 3 või 4 sätestatud õiguskaitset välistav asjaolu või Euroopa Liidu kaubamärgi puhul mõni Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punktis b, c või d sätestatud absoluutne keeldumispõhjus, ei olnud veel omandanud eristusvõimet vastavalt käesoleva seaduse § 9 lõikele 2 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõikele 3;

2) varasem kaubamärk, millele tuginetakse käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 2 sätestatud õiguskaitset välistava asjaoluna, ei olnud veel omandanud piisavalt kõrget eristusvõimet, et oleks olnud tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt;

3) varasem kaubamärk, millele tuginetakse käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 3 sätestatud õiguskaitset välistava asjaoluna, ei olnud veel omandanud tuntust selle sätte tähenduses.

(7) Ainuõiguse tühiseks tunnistamise avalduse esitamise kuupäevaks kasutamise tulemusena eristusvõime omandanud kaubamärgi puhul ei kohaldata käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktides 2–4 sätestatud aluseid kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 1 1 nimetatud avalduse menetlusosaline, keda apellatsioonikomisjoni otsus ei rahulda, võib esitada tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 64 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul hagi teise menetlusosalise vastu kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks või selle aluseks oleva asjaolu puudumise tuvastamiseks.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avalduse menetlusosaline, keda apellatsioonikomisjoni otsus ei rahulda, võib esitada tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 64 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul hagi teise menetlusosalise vastu kaubamärgi endale üleandmise nõudes või üleandmise aluseks oleva asjaolu puudumise tuvastamiseks.