KaMS Art. 14Ainuõigus

(1) Kaubamärgiomanikul on õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses:

1) õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud;

2) õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või samaliigilised kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, kui on tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga;

3) registreeritud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid, millega tähistatakse identseid, samaliigilisi või teist liiki kaupu või teenuseid, juhul kui kaubamärk on Eestis tuntud ja kui tähise põhjendamatu kasutamine kasutab ebaausalt ära või kahjustab kaubamärgi eristusvõimet või omandatud mainet.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu alusel on keelatud muu hulgas järgmised toimingud:

1) kauba või pakendi tähistamine tähisega;

2) tähisega tähistatud kaupade pakkumine müügiks, nende turustamine ja ladustamine müügi eesmärgil;

3) tähisega tähistatud teenuste pakkumine ja osutamine;

4) tähisega tähistatud kaupade sisse- ja väljavedu;

5) tähise kandmine äridokumentidele, reklaammaterjalidele ja kauba kasutamisjuhendile;

6) tähise kasutamine ärinimena või selle osana;

7) tähise kasutamine võrdlevas reklaamis viisil, mis on vastuolus reklaamiseadusega.

(2¹) Kaubamärgiomanikul on õigus keelata kolmandatel isikutel äritegevuse käigus kaupade toomine Eestisse ilma neid vabasse ringlusse laskmata, kui kaubad või nende pakendid pärinevad väljastpoolt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriike ja on ilma kaubamärgiomaniku loata tähistatud tähisega, mis on nende kaupade suhtes kaitstud kaubamärgiga identne või sellest olemuslikult eristamatu. Kaubamärgiomaniku vastav õigus lõpeb, kui deklarant või kauba valdaja tõendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 608/2013, mis käsitleb intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tollis ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1383/2003 (ELT L 181, 29.06.2013, lk 15–34), kohaselt algatatud menetluses kaubamärgi rikkumise kindlakstegemiseks, et kaubamärgiomanikul ei ole õigust keelata kauba turule laskmist lõppsihtkohariigis.

(2²) Kui kaubamärk on asjaomase kaubamärgi omaniku nõusolekuta registreeritud tema agendi või esindaja nimele, on kaubamärgiomanikul õigus keelata agendil või esindajal kaubamärgi kasutamine. Seda alust ei rakendata, kui agendi või esindaja tegevus on põhjendatud.

(3) Kaubamärgi kasutamine Internetis loetakse kaubamärgi kasutamiseks Eestis ainult siis, kui sellel on Eestis äriline tagajärg. Ärilise tagajärje kindlakstegemisel arvestatakse muu hulgas:

1) kaubamärki Internetis kasutava isiku ärilist tegevust Eestis nagu tegelikud ärisuhted või äriliselt motiveeritud suhted, klienditeeninduse olemasolu ning Interneti-välise tegevuse olemasolu Eestis;

2) kaubamärki Internetis kasutava isiku kavatsust pakkuda Interneti kaudu kaupu või teenuseid isikutele Eestis, arvestades kaupade transporti, rahaühikut, kaupade või teenuste pakkujaga sidepidamise viisi puudutavat informatsiooni, keelt ja Interneti viiteid;

3) Internetis märgitud tingimust, et kaupu või teenuseid ei pakuta isikutele Eestis, ja sellest tingimusest kinnipidamist;

4) teise isiku kaubamärgi omandatud maine või eristusvõime ebaausat ärakasutamist või selle kahjustamist.

(4) Registreeritud kaubamärgi avaldamisel teatmeteostes, käsiraamatutes, õpikutes, erialakirjanduses või muudes publikatsioonides, sealhulgas elektroonilistes, peavad autor ja kirjastaja tagama, et kaubamärgiomaniku nõudel oleks kaubamärgi juures hoiatustähis. Kui publikatsioon on juba avaldatud, võib kaubamärgiomanik nõuda hoiatustähise kasutamist järgmises väljaandes.

(5) Kui esineb oht, et pakendeid, silte, märgistusi, turva- või autentimiselemente või turva- või autentimisseadmeid või mis tahes muid vahendeid, millele tähis on kantud, võidakse kasutada kaupade või teenuste puhul viisil, mis rikub kaubamärgiomaniku ainuõigust, on kaubamärgiomanikul õigus keelata äritegevuse käigus:

1) kaubamärgiga identse või sarnase tähise kandmine pakenditele, siltidele, märgistustele, turva- või autentimiselementidele või turva- või autentimisseadmetele või mis tahes muudele vahenditele;

2) pakendite, siltide, märgistuste, turva- või autentimiselementide või turva- või autentimisseadmete või mis tahes muude vahendite, millele tähis on kantud, pakkumine müügiks, nende turustamine ja ladustamine nimetatud eesmärgil, importimine ja eksportimine.