KAS Art. 96Järelevalve alused ja ülesanded

(1) Krediidiasutuste, finantsvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate ja segavaldusettevõtjate tegevuse üle teostab järelevalvet Finantsinspektsioon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013, nõukogu määruses (EL) nr 1024/2013, Finantsinspektsiooni seaduses, käesolevas seaduses ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud alustel ja korras.

(2) Finantsinspektsioon võib vajaduse korral järelevalve teostamisse kaasata sõltumatuid eksperte.

(3) Finantsinspektsioon vaatab läbi krediidiasutuste tegevusloa, ühinemis- või jagunemisloa ja sisemeetodite kasutamise loa taotluse või muud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 või käesolevas seaduses ettenähtud taotlused ja nende juurde kuuluvad dokumendid ning kontrollib ja hindab nende vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 ja käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

(4) Finantsinspektsioon jälgib pidevalt krediidiasutuste, ja kui on asjakohane, ka finantsvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate tegevust ja seisundit, kontrollib usaldatavusnormatiivide järgimist ja sisemeetodite kasutamise loa nõuetele vastavust, samuti tegevuse ja seisundi vastavust muudele nõuetele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013, käesolevas seaduses ja nende alusel antud õigusaktides.

(5) Finantsinspektsioon jälgib ja hindab pidevalt, kas krediidiasutuses rakendatavad strateegiad, juhtimise korraldus, sealhulgas juhtidele esitatavad nõuded, protseduurid, sealhulgas raamatupidamises rakendatavad protseduurid, aruandlussüsteemid ja sisekontroll on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013, käesoleva seaduse ja muude õigusaktide nõuetega, et usaldusväärselt hinnata riske, sealhulgas süsteemset riski, digitaalse tegevuskerksuse testimise käigus tuvastatud riski ja stressitesti käigus ilmnenud riski, ning hindab, kas likviidsus ja omavahendid on piisavad krediidiasutuse usaldusväärseks juhtimiseks ja riskide katmiseks. Finantsinspektsioon hindab vähemalt kord aastas, kas krediidiasutuse kõik riskid on, lähtudes käesoleva seaduse § 63 1 lõikes 1 sätestatust, piisavalt omavahenditega kaetud.

(5¹) Võttes arvesse asjaomase krediidiasutuse suurust ja süsteemset olulisust ning selle tegevuse laadi, ulatust ja keerukust, võib Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud hindamist teostada harvem kui kord aastas, välja arvatud krediidiasutuse suhtes, mis kujutab endast süsteemset riski finantssüsteemile või mille jätkuvat majanduslikku usaldusväärsust ähvardavad märkimisväärsed riskid või mille puhul on Finantsinspektsioon viimasest hindamisest alates tuvastanud käesolevas seaduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõuete olulise rikkumise.

(5²) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud hindamiseks välja töötada metoodika koos riskipõhiste võrdlusaluste ja kvantitatiivsete indikaatoritega, mis põhineb krediidiasutuste jaotamisel sarnase riskiprofiili alusel. Sellise metoodika kasutamine ei tohi mõjutada käesoleva seaduse § 104 alusel meetmete kohaldamist. Finantsinspektsioon teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust metoodika kasutamisest.

(6) Finantsinspektsioon hindab muu hulgas krediidiasutuse:

1) väärtpaberistamise tehingute tegemise tingimusi;

2) kauplemise eesmärkidel hoitavate positsioonide või portfellide väärtuste korrigeerimist;

3) kauplemisega mitteseotud tegevusest tulenevat intressimäära riski ja rakendab vajalikke meetmeid, kui krediidiasutuse majanduslik väärtus langeb intressimäära muutuse tõttu, nagu on määratletud intressimäärade suhtes kohaldatava kuue järelevalvealase šokistsenaariumi seast vähemalt ühes stsenaariumis, rohkem kui 15 protsendipunkti võrra tema omavahenditest või kui krediidiasutuse netointressitulu väheneb märkimisväärselt intressimäärade muutuse tõttu, nagu on määratletud intressimäärade suhtes kohaldatava kahe järelevalvealase šokistsenaariumi seast vähemalt ühes stsenaariumis;

4) avatust finantsvõimenduse riskile, mida peegeldavad liigse finantsvõimenduse indikaatorid, sealhulgas finantsvõimenduse määr.

(6¹) Finantsinspektsioon hindab ja jälgib krediidiasutuse arengut seoses kesksete vastaspoolte suhtes olevatest riskipositsioonidest tuleneva kontsentratsiooniriski juhtimisega, sealhulgas käesoleva seaduse § 82 lõike 3 13 kohaselt välja töötatud kavu ning arengut seoses ärimudeli kooskõlla viimisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 7a sätestatud nõuetega.

(7) Finantsinspektsiooni järelevalve hõlmab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute juhtimise korraldamist, juhtorganite liikmete suutlikkust oma ülesandeid täita, sealhulgas juhtidele esitatavate nõuete järgimist, juhtorganite koosseisu mitmekesisust ja juhtide tasustamise põhimõtete järgimist. Järelevalve teostamiseks kogub Finantsinspektsioon andmeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 435 lõike 2 punktile c, edastab kogutud andmeid Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele ja kasutab neid mitmekesisuse põhimõtete rakendamise hindamiseks.

(8) Finantsinspektsioon teostab järelevalvet krediidiasutuse tehingute üle oma segavaldusettevõtjast emaettevõtjaga ja sellise emaettevõtja teiste tütarettevõtjatega, sealhulgas eesmärgiga hoida ära krediidiasutuse finantsseisundi kahjustamist.

(9) Finantsinspektsioon arvestab järelevalve teostamisel krediidiasutuse tegevuse iseloomu, keerukust, ulatust ja olulisust ning sellele vastavate riskide hajutamise ja maandamise mehhanismide mõju, riskide geograafilist paiknemist, krediidiasutuse ärimudelit ning krediidiasutuse käesoleva seaduse § 82 6 kohase keskkonna-, sotsiaalsetest ja juhtimisteguritest tulenevate riskide juhtimise kava ulatust, kvantifitseerivaid eesmärke ja protsesse.

(10) Finantsinspektsioon peab oma ülesandeid ja võimalusi arvestades kavandama võimalusel vähemalt üheks aastaks ette järelevalvelisi protseduure (edaspidi järelevalvekava ) krediidiasutuste suhtes, sealhulgas Eesti krediidiasutuse teises lepinguriigis asuvate tütarettevõtjate ja filiaalide suhtes.

(11) Finantsinspektsioon peab järelevalvekava koostama vähemalt juhul, kui stressitesti tulemused kajastavad olulisi riske või viitavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 või muude õigusaktide rikkumisele.

(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute riskide, sealhulgas süsteemse riski suurenemise korral Finantsinspektsioon:

1) suurendab kohapealsete kontrollide arvu või sagedust või pikendab nende kestust;

2) nõuab täiendavalt või sagedamini aruannete esitamist;

3) kontrollib täiendavalt või sagedamini äriplaani, strateegia elluviimist või äritegevuse tehinguid;

4) jälgib eriplaani alusel spetsiifilisi riske, mille realiseerumine on tõenäoline;

5) rakendab muid käesolevas seaduses sätestatud meetmeid.

(13) Finantsinspektsioon küsib käesoleva paragrahvi lõike 12 punktis 2 nimetatud teavet võimalusel nii, et arvestab juba varem saadud teabega. Finantsinspektsioon ei nõua käesoleva paragrahvi lõike 12 punkti 2 alusel lisateabe esitamist, kui ta on selle teabe varem saanud muus vormis ja teabel on sama kvaliteet ja usaldusväärsus.

(14) Kui Finantsinspektsioon teostab järelevalvet krediidiasutuse üle, mida kontrollib teises lepinguriigis asutatud emaettevõtja, ja tal on vaja teavet käesolevas seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud meetodite rakendamise kohta, mida valdab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus, peab Finantsinspektsioon võimaluse korral esmalt pöörduma teabe saamiseks asjaomase konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse poole.

(15) Finantsinspektsioon peab hindama ja jälgima krediidiasutuste praktika arengut seoses nende asutuste keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisstrateegiatega ning strateegiatele vastavat riskijuhtimist, sealhulgas käesoleva seaduse § 82 6 alusel koostatavaid kavu. Eelnimetatud hindamise käigus võetakse arvesse krediidiasutuste kestlikkusega seotud teenuste või toodete pakkumisi, kestlikule majandusele ülemineku rahastamise põhimõtteid ja sellega seotud laenude väljastamise põhimõtteid ning keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimistegurite kohaseid eesmärke ja piiranguid. Finantsinspektsioon hindab nimetatud kavade usaldusväärsust järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi osana. Vajaduse korral teeb Finantsinspektsioon eelnimetatud hindamise käigus koostööd kliimamuutuste ja keskkonnajärelevalve eest vastutavate ametiasutuste või avalik-õiguslike asutustega.

(16) Finantsinspektsioon peab järelevalve käigus hindama krediidiasutuste keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega seotud juhtimis- ja riskijuhtimisprotsesse ning asjakohaseid riskipositsioone. Nende protsesside ja riskipositsioonide piisavuse hindamise korral peab arvestama krediidiasutuse ärimudelit.

(17) Krediidiasutuse keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega seotud riskipositsioone hinnatakse, lähtudes ka krediidiasutuse käesoleva seaduse § 82 6 alusel koostatud kavast. Finantsinspektsioon kontrollib, kuidas on krediidiasutus viinud keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega seotud juhtimis- ja riskijuhtimisprotsessid kooskõlla eelnimetatud kavas seatud eesmärkidega.

(18) Finantsinspektsioon peab järelevalve käigus andma hinnangu ka krediidiasutuse käesoleva seaduse § 82 6 alusel koostatud kava ja edusammude kohta, mida on tehtud kliimaneutraalsuse saavutamisega seotud kohandamisprotsessist tulenevate keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega tegelemisel ning teiste asjaomaste, keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimistegureid puudutavate Euroopa Liidu regulatiivsete eesmärkide saavutamisel.

(19) Finantsinspektsioon peab järelevalve käigus hindama krediidiasutuste krüptovara riskipositsioone ning krüptovarateenuste osutamist puudutavaid juhtimis- ja riskijuhtimisprotsesse, arvestades krediidiasutuse riskide tuvastamise protseduure ja protsesse ning käesoleva seaduse § 82 lõike 3 11 alusel tehtud hindamiste tulemuste adekvaatsust.

(20) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud taotluse läbivaatamise ja hindamise käigus rakendab Finantsinspektsioon proportsionaalsuse põhimõtet kooskõlas Finantsinspektsiooni seaduse § 53 lõike 3 punkti 3 kohaselt avaldatud üldkriteeriumitega ning hindab, kas järgmised tingimused on täidetud:

1) krediidiasutus ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 kohaselt globaalne süsteemselt oluline krediidiasutus, kolmanda riigi globaalne süsteemselt oluline krediidiasutus ega globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse üksus;

2) krediidiasutus ei ole käesoleva seaduse § 86 48 lõigete 1 ja 2 kohaselt muu süsteemselt oluline krediidiasutus;

3) krediidiasutus kuulub gruppi, kus emaettevõtjal on raamatupidamise seaduse § 27 lõike 1 kohaselt valitsev mõju tema ja enamiku temaga samasse gruppi kuuluvate krediidiasutuste üle.

(21) Käesoleva paragrahvi lõike 20 punktis 3 nimetatud krediidiasutused peavad vastama kõikidele järgmistele tingimustele:

1) nad või enamik neist liigituvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 27 lõike 1 punkti a kohaselt ühistupankadeks või muudeks sarnasteks ühinguteks ning nendele on seadusega kehtestatud väljamaksete ülempiir või maksimumtase;

2) nende koguvarade maht ei ületa 30 miljardit eurot individuaalsel või allkonsolideeritud alusel.