KAS Art. 71Usaldatavusnormatiivid

(1) Krediidiasutus on oma usaldusväärsuse tagamiseks kohustatud pidevalt järgima käesoleva peatüki 2 1 . jaos ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud usaldusnormatiive.

(2) Kui krediidiasutus kuulub konsolideerimisgruppi, järgitakse käesoleva peatüki 2 1 . jaos kapitalipuhvrite kohta sätestatud nõudeid nii krediidiasutuse kohta eraldi kui ka konsolideerimisgrupi kohta tervikuna.

(3) Krediidiasutuse ja tema konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute juhtimis-, sisekontrolli ja vastavuskontrolli süsteemid, raamatupidamise korraldus ning kõigi tehingute ja toimingute dokumenteerimise ja säilitamise korrad, protseduurid ja süsteemid peavad võimaldama Finantsinspektsioonil igal hetkel kontrollida õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist ning tagama usaldatavusnormatiivide nõuetekohase arvutamise ning sellekohaste andmete ja aruandluse õigsuse, sealhulgas asjakohasel juhul konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel. Krediidiasutuse tütarettevõtja, kes ei ole käsitatav krediidiasutuse, investeerimisühingu, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtjana, peab täitma oma tegevusvaldkonna põhiseid tegevusnõudeid individuaalsel alusel.

(4) Krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluvad ema- ja tütarettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse käesolevat seadust, tagavad, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõudeid kohaldatakse ka krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluva tütarettevõtja, sealhulgas maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asutatud tütarettevõtja suhtes, kellele ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 nõudeid, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus tõendab Finantsinspektsioonile, et seaduse nõuete kohaldamine on vastuolus tütarettevõtja asukohariigi õigusaktidega.

(5) Krediidiasutuse juhatus on kohustatud viivitamata teatama Finantsinspektsioonile usaldatavusnormatiivide või krediidiasutuse kohustusliku reservi nõuete rikkumisest.

(6) Krediidiasutus on kohustatud hoidma vähemalt Euroopa Keskpanga sätestatud ulatuses oma likviidseid vahendeid Eesti Pangas, kui kehtivast õigusest ei tulene teisiti.

(6¹) Finantsinspektsioon julgustab oma ulatuselt, tegevuse laadilt ja keerukuselt olulisi krediidiasutusi arendama sisemist krediidiriski hindamise suutlikkust ning suurendama sisereitingute meetodi kasutamist omavahendite nõuete arvutamiseks seoses krediidiriskiga, kui nende riskipositsioonid on olulised absoluutarvestuses ning neil on samal ajal suur hulk olulisi vastaspooli, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III osa I jaotise 3. peatüki 1. jaos sätestatud kriteeriumite täitmist.

(6²) Finantsinspektsioon julgustab krediidiasutusi, võttes arvesse nende suurust ja sisemist korraldust ning tegevuse laadi, ulatust ja keerukust, arendama tururiski sisehindamise suutlikkust ning suurendama sisemudelite kasutamist, et arvutada omavahendite nõuded kauplemisportfellide positsioonide jaoks, koos sisemudelitega, mille abil arvutatakse omavahendite nõuded makseviivituse riski tõttu, kui nende makseviivituste riskide positsioonid on olulised absoluutarvestuses ja neil on suur hulk olulisi eri emitentide kaubeldavates võla- või omakapitaliinstrumentides võetud positsioone. Eeltoodu ei või piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise peatükis 1b sätestatud kriteeriumite täitmist.

(6³) Krediidiasutus peab teavitama Finantsinspektsiooni ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust oma arvutuste tulemustest riskipositsioonide või muude positsioonide kohta, mis sisalduvad Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse näidisportfellides, kui:

1) krediidiasutus on saanud õiguse kasutada sisemeetodeid riskiga kaalutud varade või omavahendite nõuete arvutamiseks;

2) krediidiasutus kasutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise peatükis 1a sätestatud alternatiivset standardmeetodit tingimusel, et tema tururiskile avatud bilansilise ja bilansivälise tegevuse maht on sama määruse artikli 325a lõike 1 punkti b kohaselt 500 miljonit eurot või rohkem.

(6⁴) Krediidiasutus, kes on saanud õiguse kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 3. peatüki kohaseid sisemeetodeid, ning krediidiasutus, kes kasutab sama määruse sama osa sama jaotise 2. peatüki kohast standardmeetodit, peavad teavitama Finantsinspektsiooni ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust eelnimetatud meetodite põhjal tehtud arvutuste tulemustest eeldatava krediidikahju summa väljaselgitamise korral või näidisportfellides sisalduvate positsioonide kohta.

(6⁵) Krediidiasutus esitab käesoleva paragrahvi lõigetes 6 3 ja 6 4 nimetatud arvutuste tulemused kasutatud meetodite selgitusega ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse nõutava kvalitatiivse teabega, mis selgitab nende arvutuste mõju omavahendite nõuetele. Eelnimetatu esitatakse Finantsinspektsioonile ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele vähemalt kord aastas, kasutades selleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL artikli 78 lõike 8 alusel välja töötatud vormi.

(7) Finantsinspektsioon võib välja töötada sisemudelite näidisportfellid, kuid seda tuleb teha koostöös Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega.

(8) Krediidiasutused esitavad käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud näidisportfellide ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse välja töötatud näidisportfellide arvutused eraldi.

(9) Finantsinspektsioon jälgib riskiga kaalutud varade või omavahendite nõuete suurusvahemikke käesoleva paragrahvi lõigete 6 3 ja 6 4 kohaselt krediidiasutuse esitatud teabe alusel selliste näidisportfellide riskipositsioonide või tehingute puhul, mis tulenevad selle krediidiasutuse kasutatud meetoditest. Finantsinspektsioon hindab nende meetodite kvaliteeti vähemalt sama sageli, kui seda peab tegema Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus, pöörates eelkõige tähelepanu järgmistele meetoditele:

1) meetodid, mille puhul ilmnevad olulised erinevused omavahendite nõuetes sama riskipositsiooni korral;

2) meetodid, mille puhul ilmnevad omavahendite nõuete hindamises eriti suured või eriti väikesed erinevused ning mille puhul alahinnatakse omavahendite nõudeid oluliselt ja süsteemselt.

(10) Juhul kui mõni krediidiasutus erineb märkimisväärselt enamikust temaga võrdsetest krediidiasutustest või juhul, kui sellised meetodid ei ole piisavalt ühitatud, mis viib tulemuste suure lahknevuseni, uurib Finantsinspektsioon selle põhjuseid ja rakendab parandusmeetmeid, kui on võimalik üheselt kindlaks teha, et krediidiasutuse meetod tingib omavahendite nõuete alahindamise, mida ei saa seostada riskipositsioonide või positsioonidega seotud riskide erinevusega.

(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud meetmete rakendamise korral peab Finantsinspektsioon võtma aluseks sisemudelite meetodite üldised eesmärgid ja tagama, et meetmete tõttu ei:

1) põhjustata standardiseerimist ega eelistata teatud meetodeid;

2) looda valesid stiimuleid või

3) põhjustata massikäitumist.

(12) Sisemeetod käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 143 lõikes 1 nimetatud sisereitingute meetod, artiklis 221 nimetatud sisemudelil põhinev meetod, artiklis 283 nimetatud sisemudelite meetod, artiklis 325az nimetatud alternatiivne sisemudeli meetod ja artikli 265 lõikes 2 nimetatud sisehinnangu meetod.