KAS Art. 126Ajutise halduri ja pankrotihaldurite määramine

(1) Krediidiasutuse ajutise halduri ja pankrotihaldurid määrab kohus Finantsinspektsiooni ettepanekul.

(2) Krediidiasutuse pankrotimenetluses on vähemalt kolm pankrotihaldurit, kellest vähemalt üks peab vastama käesoleva seaduse § 56 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Krediidiasutuse pankrotimenetluses ei kohaldata pankrotiseaduse §-s 61 sätestatut.

(3) Kohus vabastab pankrotihalduri tema soovil. Vabastamise soovist teatab pankrotihaldur Finantsinspektsioonile 30 päeva ette, esitades tegevusaruande.

(4) Kui pankrotihaldur on jätnud oma ülesanded täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt, vabastab kohus pankrotihalduri Finantsinspektsiooni avalduse või pankrotitoimkonna otsuse alusel.

(5) Kui pankrotihaldur vabastatakse, määratakse uus pankrotihaldur käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud korras.

(6) Ajutine haldur ja pankrotihaldur on kohustatud seitsme päeva jooksul pärast määramist esitama käesoleva seaduse § 119 lõikes 2 nimetatud informatsiooni kohtule ja Finantsinspektsioonile.

(7) Krediidiasutuse pankrotihalduri tasu määrab kohus Finantsinspektsiooni ettepanekut arvestades. Tasu suurus ei või aastatasuna ületada 1 protsenti pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest ning halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud summast. Krediidiasutuse pankrotihalduri tasu määramisel ei kohaldata pankrotiseaduse § 65 1 lõiget 4.

(8) Krediidiasutuse ajutise halduri ja pankrotihalduri volitusi lepinguriigis tõendab tema määramise kohta tehtud kohtu määruse või otsuse kinnitatud ärakiri koos nimetatud dokumendi tõlkega vastava lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest.

(9) Ajutisel halduril või pankrotihalduril on õigus kasutada lepinguriigis neid volitusi, mis tal on Eestis. Lisaks sellele võib ta määrata ametisse isikuid, kes teda pankrotimenetluse käigus abistavad või vajaduse korral esindavad. Oma õiguste teostamisel, vara realiseerimisel ja töötajate teavitamisel peab ajutine haldur või pankrotihaldur järgima vastava lepinguriigi õigusaktides sätestatut. Tal ei ole õigust kasutada oma õiguste teostamisel sunnivahendeid ega teha otsuseid küsimustes, mis on kohtuvaidluse esemeks.