TKindlS Art. 52Seaduse rakendamine

(1) Vabariigi Valitsus nimetab töötukassa kaks nõukogu liiget hiljemalt 2001. aasta 1. novembriks. Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliit nimetab töötukassa nõukogu kaks liiget hiljemalt 2001. aasta 1. novembriks. Eesti Ametiühingute Keskliit ja Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon nimetavad kumbki töötukassa nõukogu ühe liikme hiljemalt 2001. aasta 1. novembriks.

(2) Töötukassa nõukogu teeb valdkonna eest vastutava ministri kaudu Vabariigi Valitsusele ettepaneku töötukassa põhikirja kehtestamiseks hiljemalt 2001. aasta 1. detsembril. Vabariigi Valitsus kehtestab töötukassa põhikirja määrusega hiljemalt 2001. aasta 15. detsembril.

(3) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse vormi, avaldusele kantavate andmete loetelu ning avaldusele lisatavate dokumentide loetelu määrusega hiljemalt 2001. aasta 15. detsembril.

(4) Töötukassa nõukogu nimetab töötukassa juhatuse liikmed ametisse ja sõlmib juhatuse liikmetega ametilepingu hiljemalt 2001. aasta 1. detsembril. Juhatuse liikmete volitused tekivad seaduse jõustumisest.

(5) Töötukassa nõukogu kehtestab käesoleva seaduse § 28 lõike 2 punktides 5 ja 7 sätestatud dokumendid hiljemalt 2002. aasta 1. juunil.

(6) Kindlustatu töötuskindlustusmakse määr aastal 2002 on 1 protsent käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud summadelt. Tööandja töötuskindlustusmakse määr aastal 2002 on 0,5 protsenti käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud summadelt.

(6¹) Käesoleva seaduse alusel töötuskindlustushüvitise määramisel võetakse arvesse kindlustusstaaž, mille hüvitise taotleja on omandanud käesoleva seaduse või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Šveitsi Konföderatsiooni õigusaktide alusel pärast 2002. aasta 1. jaanuari.

(7) Käesoleva seaduse § 5 punktides 2 ja 3 nimetatud hüvitisi makstakse alates 2003. aasta 1. jaanuarist.

(7¹) Käesoleva seaduse alusel makstakse hüvitisi töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral, kui töölepingud lõpetatakse või teenistusest vabastatakse pärast 2003. aasta 1. jaanuari. Kui töölepingute kollektiivne ülesütlemine on algatatud ning töölepingute lõpetamisest või teenistusest vabastamisest on ette teatatud enne 2003. aasta 1. jaanuari, esitab tööandja hüvitise taotlemiseks avalduse 2002. aasta 31. detsembrini kehtinud alustel ja korras.

(7²) Käesoleva seaduse alusel makstakse hüvitisi tööandja maksejõuetuse korral, kui kohtu otsus tööandja pankroti väljakuulutamise kohta või kohtu määrus pankrotimenetluse raugemise kohta on jõustunud pärast 2003. aasta 1. jaanuari, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 7 3 sätestatud juhul.

(7³) Käesoleva seaduse alusel makstakse hüvitisi enne 2003. aasta 1. jaanuari jõustunud tööandja pankroti otsuse korral, kui pankrotihaldur ei ole vastavalt pankrotiseadusele esitanud taotlust töötajatele väljamaksete tegemiseks Vabariigi Valitsuse tagatisfondist või on taotluse esitanud pärast 2002. aasta 10. detsembrit ja taotlus on menetluses. Rahandusministeerium edastab käesolevas lõikes nimetatud menetluses olevad taotlused töötukassale hiljemalt 2003. aasta 15. jaanuariks.

(8) Kindlustatu töötuskindlustusmakset ei maksta käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud tasudelt, mida makstakse isikule, kellel oli 2002. aasta 1. jaanuaril vanaduspensionieani jäänud vähem kui 12 kuud.

(9) Enne 2009. aasta 1. veebruari määratud hüvitised makstakse alates 2009. aasta 1. veebruarist välja käesoleva seaduse § 12 lõikes 3, § 18 lõikes 4 ja § 22 lõikes 5 sätestatud korras.

(10) Käesoleva seaduse § 5 punktis 2 sätestatud kindlustushüvitist koondamise korral makstakse ja § 6 lõikes 4 nimetatud ooteperioode rakendatakse töötajale või ametnikule, kelle töö- või teenistussuhe öeldakse üles pärast 2009. aasta 30. juunit.

(11) Isikule, kelle tööleping öeldakse kollektiivselt üles ning kellele taotletakse hüvitist enne 2009. aasta 1. juulit, kuid kelle töö- või teenistussuhe lõppeb pärast 2009. aasta 30. juunit, makstakse töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitist enne 2009. aasta 1. juulit kehtinud alustel ja korras. Eelnimetatud isikutele ei maksta käesoleva seaduse § 5 punktis 2 sätestatud kindlustushüvitist koondamise korral ja ei kohaldata § 6 lõikes 4 nimetatud ooteperioode.

(12) Käesoleva seaduse § 9 lõikes 4 alates 2009. aasta 1. juulist sätestatud töötuskindlustushüvitise suurust rakendatakse kindlustatutele, kellele määratakse hüvitis pärast 2009. aasta 30. juunit ning enne 2009. aasta 1. juulit määratud hüvitisi ümber ei arvutata. Kui isikule enne 2009. aasta 1. juulit määratud hüvitis on väiksem käesoleva seaduse § 9 lõike 5 kohaselt arvutatud hüvitisest, arvutatakse hüvitis ümber 2009. aasta 1. juulist arvates.

(13) Töötukassal on õigus tööturuteenuste ja -toetuste, välja arvatud töötutoetuse finantseerimiseks kasutada 2011. ja 2012. aastal töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi vabu vahendeid. Kasutatud vahendid tagastatakse sihtkapitalist töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi 2015. aasta lõpuks.

(14) Töötukassa nõukogu esitab valdkonna eest vastutava ministri kaudu Vabariigi Valitsusele ettepaneku 2011. aastaks töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi laekuvatest maksetest sihtkapitali ülekantavate vahendite määra kehtestamiseks hiljemalt 2011. aasta 1. märtsiks.

(15) Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määra 2011. kalendriaastaks kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega hiljemalt 2011. aasta 1. maiks.

(16) Kuni käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud määra kehtestamiseni on töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi laekuvatest maksetest sihtkapitali ülekantavate vahendite määraks 12 protsenti.

(17) Käesoleva seaduse § 12 1 rakendatakse alates 2010. aasta 1. maist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.04.2004, lk 1–123) artikli 90 lõikes 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009, lk 1–42), artikli 96 lõikes 1 nimetatud juhtudel.

(18) Kui tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 43 lõikes 12 nimetatud isikule lõpetati töötuskindlustushüvitise maksmine enne töötuskindlustushüvitise määramise otsuses märgitud hüvitise perioodi lõppemist, on tal õigus töötuskindlustushüvitisele, kui ta:

1) on käesoleva seaduse § 7 lõikes 3 sätestatud töötuskindlustushüvitisele õiguse andnud kindlustusstaaži nulliks lugemise päevast arvates 12 kuu jooksul uuesti töötuna arvele võetud;

2) vastab muudele käesolevas seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele, välja arvatud käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud kindlustusstaaži nõue.

(19) Käesoleva paragrahvi lõikes 18 ja käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 nimetatud juhul ei ületa töötuskindlustushüvitise maksmine kahe või enama töötuna arveloleku ajavahemiku jooksul kokku käesoleva seaduse § 8 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud päevade arvu.

(20) Kui isikule määratud töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetati enne töötuskindlustushüvitise määramise otsuses märgitud hüvitise perioodi lõppemist, on tal õigus töötuskindlustushüvitisele, kui:

1) ta on käesoleva seaduse § 7 lõikes 3 sätestatud töötuskindlustushüvitisele õiguse andnud kindlustusstaaži nulliks lugemise päevast arvates 12 kuu jooksul uuesti töötuna arvele võetud;

2) tema töötuna arvelolek lõpetati 2014. aasta 1. novembril tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktis 4 või 4 1 nimetatud asjaoludel ja

3) ta vastab muudele käesolevas seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele, välja arvatud käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud kindlustusstaaži nõue.