TKindlS Art. 22Tööandja maksejõuetuse korral makstava hüvitise määramine ja väljamaksmine

(1) Töötukassa vaatab tööandja maksejõuetuse korral makstava hüvitise avalduse läbi, kontrollib taotletava summa põhjendatust ja teeb otsuse hüvitise määramise või määramata jätmise kohta hiljemalt 30. päeval avalduse vastuvõtmise päevast arvates.

(1¹) Töötukassa jätab hüvitise määramata, kui töötajal puudub töösuhtest tulenev nõue tööandja vastu või kui taotletav summa ei ole põhjendatud.

(1²) Töötukassal on õigus keelduda hüvitise maksmisest või vähendada seda, kui töötaja nõue põhineb lepingul, milles pooled on kokku leppinud tekkivate nõuete rahuldamiseks hüvitise maksmise täies ulatuses või osaliselt käesoleva seaduse alusel. Pooled on kokku leppinud tekkivate nõuete rahuldamiseks hüvitise maksmise käesoleva seaduse alusel, eelkõige kui:

1) tööleping või kokkulepe töötasu suurendamise kohta on sõlmitud tööandja lähikondsega ühe aasta jooksul enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist. Tööandja lähikondsetena käsitatakse pankrotiseaduse § 117 lõigetes 1 ja 2 toodud füüsilisest ja juriidilisest isikust võlgniku lähikondseid;

2) tööleping või kokkulepe töötasu suurendamise kohta on sõlmitud pärast tööandja püsiva maksejõuetuse tekkimist ning tööandja ei tõenda, et tal oli rahalisi vahendeid kokkulepitud töötasu maksmiseks või töölepingu sõlmimine oli oluline tööandja majandustegevuse jätkamiseks;

3) tööleping on sõlmitud pärast tööandja majandustegevuse lõppemist ning tööandja ei tõenda, et tal oli võimalus kindlustada töötajat kokkulepitud tööga.

(2) Töötukassa võib mõjuval põhjusel avalduse läbivaatamise tähtaega pikendada 14 päeva võrra. Tähtaja pikendamisest koos põhjendustega teatab töötukassa avalduse esitajale viivitamatult.

(3) Töötukassa toimetab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse avalduse esitajale kätte elektrooniliselt või posti teel lihtkirjaga.

(4) Hüvitise määramisel maksab töötukassa hüvitise töötajale hiljemalt viiendal päeval hüvitise määramise päevast arvates.

(5) Hüvitis makstakse:

1) töötaja pangakontole Eestis maksja kulul või

2) töötaja pangakontole välisriigis saaja kulul, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti, või

3) töötaja elektroonilise, notariaalselt tõestatud või töötukassas vormistatud kirjaliku avalduse alusel teise isiku pangakontole Eestis maksja kulul.