FIS Art. 54Kontrollimisandmete salastatus

(1) Inspektsiooni poolt finantsjärelevalve teostamiseks läbiviidav menetlus ei ole avalik.

(2) Finantsjärelevalve käigus finantsjärelevalve subjektilt või muudelt isikutelt või asutustelt saadud teave, sealhulgas andmed, dokumendid ja muu teave, finantsjärelevalve käigus koostatud õiendid, aktid, ettekirjutused ja muud finantsjärelevalve tulemusi kajastavad dokumendid iga liiki andmekandjal on konfidentsiaalsed. Teavet säilitatakse tähtajatult. Inspektsioon võib otsustada teabe hävitada, kui see ei ole enam vajalik Inspektsiooni eesmärkide täitmiseks, kuid mitte varem kui kümne aasta möödumisel teabe saamisest.

(3) Teave ei ole konfidentsiaalne, kui see on avalikustatud käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud seadustes või nende alusel antud õigusaktides ettenähtud korras või kui avalikustatava teabe põhjal ei ole võimalik kindlaks teha andmeid konkreetse isiku kohta.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud konfidentsiaalse teabe ja finantsjärelevalve tulemusi kajastavate dokumentide avaldamine on lubatud:

1) uurimisasutusele või prokuratuurile seoses kriminaalmenetluse läbiviimisega või rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö taotluse täitmisega, samuti seoses finantsjärelevalve teostamisel avastatud tegudega, millel on süüteo tunnused;

1¹) olemasoleva teabe ulatuses julgeolekuasutusele julgeolekuasutuste seaduse §-s 6 ja § 7 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks kuritegude ennetamisel ja tõkestamisel ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses nimetatud julgeolekukontrolli teostamiseks;

2) kohtule finantsjärelevalvega seotud süüteo- või haldusasjades;

3) Euroopa järelevalveasutuse, Euroopa Komisjoni, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Euroopa Keskpankade Süsteemi kuuluva keskpanga, Euroopa Keskpanga, maksesüsteemide üle järelevalvet teostava asutuse ja Eesti Panga töötajale ning Rahandusministeeriumi ametnikule, kui see on vajalik tema töö- või teenistusülesande täitmiseks, tingimusel, et ta on seaduse alusel kohustatud hoidma äri- või ametisaladust;

4) kohtule ja finantsjärelevalve subjekti likvideerijale, ajutisele haldurile või pankrotihaldurile finantsjärelevalve subjekti likvideerimis- või pankrotimenetluses, samuti krediidiasutuse moratooriumihaldurile või kindlustusseltsi erirežiimihaldurile nende ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses;

5) Tagatisfondile või teise lepinguriigi asjaomasele asutusele või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 osutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute lepingulisele või omaalgatuslikule kaitseskeemile nende ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses;

6) finantsjärelevalve subjekti audiitorile tema tegevuseks vajalikus ulatuses;

7) rahvusvahelisele organisatsioonile käesoleva seaduse §-s 46 või välisriigi pädevale asutusele või isikule käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud juhul;

8) pensioniregistri pidajale kogumispensionide seaduses ja Tagatisfondi seaduses sätestatud ulatuses;

9) depoopangale investeerimisfondide seaduses ja kogumispensionide seaduses sätestatud ulatuses;

10) väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajale tema ülesannete tavapäraseks täitmiseks seoses arveldussüsteemi liikme poolse võimaliku rikkumisega;

11) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2394 tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavate liikmesriigi asutuste vahelise koostöö kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 345, 27.12.2017, lk 1–26) lisas nimetatud finantsteenuste osutamist reguleerivate õigusaktide täitmise tagamisel korrarikkumise väljaselgitamiseks vajalike asjaolude kindlakstegemiseks, finantsjärelevalve subjekti esitatud teabe kontrollimiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks tarbijakaitseseaduse § 62 1 lõigetes 3 ja 4 sätestatud korras;

12) Rahapesu Andmebüroole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses;

13) Riigi Infosüsteemi Ametile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554 ja käesoleva seaduse §-s 47 11 sätestatud koostöö ulatuses;

14) Maksu- ja Tolliametile krediidiasutuse või tema filiaali üle riikliku järelevalve teostamiseks ning isikute kontrollimiseks maksukorralduse seaduses sätestatud ulatuses.

(4¹) Inspektsioonil on õigus konfidentsiaalset teavet edastada välisriigi finantsjärelevalve asutusele, välisriigi muule pädevale asutusele või isikule üksnes juhul, kui konfidentsiaalse teabe saajal lasub kohustus hoida saadud teavet konfidentsiaalsena ja see teave on vajalik finantsjärelevalve teostamiseks. Lepinguriigi keskpangale või muule pädevale asutusele võib edastada konfidentsiaalset teavet, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks, sealhulgas teavet, mis on vajalik rahanduspoliitika teostamiseks, likviidsusküsimuste lahendamiseks, makse- ja arveldussüsteemide toimimiseks ning muudel eesmärkidel selle lepinguriigi finantssüsteemi stabiilsuse tagamiseks.

(4²) Inspektsioonil on õigus lubada välisriigi finantsjärelevalve asutusele, välisriigi muule pädevale asutusele või isikule edastatud konfidentsiaalset teavet avaldada käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud alustel.

(4³) Käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud koostöö käigus saadud teavet võib avaldada käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud juhtudel, kui välisriigi finantsjärelevalve asutuse, välisriigi muu pädeva asutuse või isikuga on sõlmitud sellekohane kokkulepe.

(4⁴) Inspektsioonil on õigus avaldada teavet Rahvusvahelisele Valuutafondile ja Maailmapangale finantssektori hindamisprogrammiga seotud ülesannete täitmiseks, Rahvusvaheliste Arvelduste Pangale kvantitatiivse mõju-uuringu jaoks ja finantsstabiilsuse nõukogule tema analüüsi- ja jälgimisülesannete täitmiseks, kui Inspektsioonile on esitatud sellesisuline taotlus. Inspektsioon võib edastada teavet koondandmetena või anonüümituna, muul kujul võib Inspektsioon teavet avaldada vaid Inspektsiooni ruumides. Teabe avaldamise taotlus peab vastama järgmistele tingimustele:

1) teabe küsimine on põhjendatud konkreetsete ülesannete täitmisega, mis tulenevad taotleva organisatsiooni põhikirjajärgsest pädevusest;

2) taotlus on teabe olemuse, ulatuse ja vormi ning selle avaldamise või edastamise vahendite osas piisavalt täpne;

3) teave on vajalik põhjenduses viidatud konkreetse ülesande täitmiseks ja seda ei kasutata muuks otstarbeks kui taotleva organi põhikirjajärgseteks ülesanneteks;

4) teave edastatakse või avaldatakse üksnes isikutele, kes on otseselt seotud konkreetse ülesande täitmisega;

5) teabele juurdepääsu omavate isikute suhtes kohaldatakse käesolevas seaduses sätestatuga samaväärset teabe saladuses hoidmise kohustust.

(4⁵) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud konfidentsiaalse teabe ja finantsjärelevalve tulemusi kajastavate dokumentide avaldamine Riigikontrollile on lubatud, kui Riigikontroll vajab teavet, et viia läbi Riigikontrolli seaduse § 6 lõike 2 punkti 1, 2 või 4 kohane audit või hinnata Riigikontrolli seaduse § 6 lõike 2 punkti 3 kohaselt Inspektsiooni juhtimise tulemuslikkust.

(4⁶) Teise lepinguriigi pädevalt järelevalveasutuselt või Euroopa Keskpangalt saadud teavet võib avaldada Riigikontrollile üksnes teabe edastanud asutuse selgesõnalisel nõusolekul ja üksnes eesmärkidel, millega see asutus on nõustunud.

(4⁷) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud konfidentsiaalse teabe ja finantsjärelevalve tulemusi kajastavate dokumentide avaldamine kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel tegutsevatele asutustele ja isikutele ning Riigikantseleile on lubatud, kui see on vajalik nimetatud seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, kusjuures need asutused või isikud peavad hoidma järelevalvelise informatsiooni konfidentsiaalsust käesoleva seaduse § 34 kohaselt.

(4⁸) Inspektsioon võib edastada Maksu- ja Tolliametile krediidiasutuse ja tema filiaali üle riikliku järelevalve teostamiseks ning isikute kontrollimiseks maksukorralduse seaduses sätestatud ulatuses teise lepinguriigi pädevalt järelevalveasutuselt saadud konfidentsiaalset teavet ainult asjaomase teise lepinguriigi pädeva järelevalveasutuse selgesõnalisel nõusolekul.

(5) Inspektsioonil on õigus täielikult või osaliselt avalikustada väärteoasjas tehtud lahend või haldusakt või -leping, kui see on ette nähtud käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud seaduses või kui see on vajalik investorite, finantsjärelevalve subjektide klientide või avalikkuse kaitseks või finantsturu õigus- või korrapärase toimimise tagamiseks. Kogu nimetatud teave on veebilehel kättesaadav vähemalt viis aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(6) Inspektsioonil on õigus avalikustada finantsjärelevalve subjektide kohta süstematiseeritud või statistilisi andmeid, mis kajastavad üldistatud kujul järelevalve subjekti finantsseisundit, tema poolt pakutavaid teenuseid või tema tegevust ning selles toimuvaid muutusi. Andmete avalikustamine on lubatud vaid juhul, kui nende põhjal ei ole võimalik kindlaks teha finantsjärelevalve subjekti üksikkliendi andmeid või koondandmetega iseloomustatavasse kogumisse kuuluvat finantsjärelevalve subjekti üksikklienti.