MaaKatS Art. 20Katastripidamine maareformi ajal

(1) (2) Maareformi ajal võib katastri aluskaardina kasutada Eesti põhikaarti, ortofotot või muud sobivat plaani või kaarti.

(3) (4) Maareformi läbiviimisel võib määrata katastriüksuse piirid kaardimaterjalil. Sellisel juhul katastrimõõdistamist ei tehta. Maaüksuse piiriandmete alusel moodustab katastripidaja katastriüksuse ja teeb kande katastrisse, määrates katastriüksuse piiripunktide andmed ja pindala ning kõlvikukaardi andmete alusel kõlvikud.

(4¹) Tellimuse katastrimõõdistamiseks või katastriüksuse piiride määramiseks kaardimaterjalil esitab valla- või linnavalitsus, maamõõtja, maareformi õigustatud isik, maa riigi omandisse taotleja või tema volitatud isik, maa erastamise korraldaja või tema volitatud isik või Maa- ja Ruumiamet. Tellimuse esitaja taotleb katastripidajalt katastrimõõdistamise või kaardimaterjalil maaüksuse piiride määramise tingimusi. Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise või maa ostueesõigusega erastamise korral moodustatakse katastriüksus valla- või linnavalitsuse taotluse alusel, muudel maa erastamise juhtudel erastamise korraldaja või tema volitatud esindaja taotluse alusel. Riigi omandisse jäetava või munitsipaalomandisse antava katastriüksuse moodustamiseks esitab taotluse maa riigi omandisse jätmise otsustaja või tema volitatud isik, valla- või linnavalitsus või Maa- ja Ruumiamet.

(5) Maaüksuse piirid määrab kaardimaterjalil maamõõtja, valla- või linnavalitsus, maa erastamise korraldaja või maa riigi omandisse taotleja katastripidaja hallatavas elektroonilises keskkonnas. Maaüksuse piirid võib kaardimaterjalil määrata katastripidaja loal, mille katastripidaja väljastab koos maaüksuse moodustamise tingimustega. Katastripidaja lähtub loa andmisel puudutatud katastriüksuse alusandmete kvaliteedist ja muudest tähtsust omavatest asjaoludest. Maareformi seaduse alusel maa omandamiseks õigustatud isikul või puudutatud katastriüksuse omanikul on õigus nõuda piiride kättenäitamist maastikul koos piiriprotokolli koostamisega. Piirid näidatakse kätte ja piiriprotokoll koostatakse käesoleva seaduse § 17 lõike 5 alusel. Hoonestamata riigimaa, riigi omandisse jäävate veekogude aluse maa ning riigi omandis olevate teede ja raudteede aluse maa riigi omandisse jätmise korral piiriprotokolli ei koostata. Maa munitsipaalomandisse andmise või riigi omandisse jätmise korral koostab maaüksuse plaani maa riigi omandisse jätmise taotleja, valla- või linnavalitsus või Maa- ja Ruumiamet.

(5¹)

(5²) Kui moodustatav katastriüksus piirneb maaga, kus katastriüksus on moodustamata, on piirinaabriks vastava maatüki tagastamise või erastamise õigustatud subjekt, nimetatud isiku puudumisel kohalik omavalitsus.

(5³)

(5⁴)

(5⁵) Kaardimaterjalil maaüksuse piiri määramine, piiri kättenäitamine plaanil või looduses ja andmete esitamine katastrisse reguleeritakse katastriüksuse moodustamise korraga, mille kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=112052026017&id=117082018011 määrusega.

(6) (7) Maareformi läbiviimisel tuleb katastriüksusele määrata ehitise kasutusotstarbest, tegelikust maakasutusest või detailplaneeringust tulenev sihtotstarve. Kui maaüksusel ei ole ehitist ja puudub põllu- või metsamajanduslik potentsiaal, tuleb maaüksusele määrata sihtotstarbeta maa sihtotstarve.

(8) (9)

(10) Hajaasustusega aladel asuvate plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud riigi omandis olevate katastriüksuste jagamisel on lubatud mõõdistada ainult olemasolevast katastriüksusest eraldatav osa.

(11) (12) Kui katastrimõõdistamise teel moodustatud katastriüksuse katastris registreerimisel selgub, et sellega piirneva ning katastris registreeritud plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piirid katastrikaardil ei lange kokku või, vastupidi, määrab katastripidaja katastriüksuse registreerimiseks lubatud vea suuruse tulenevalt katastri aluskaardist, kuid viga ei või olla suurem kui 50 meetrit katastri aluskaardi situatsioonist põhivõrgu suhtes, kusjuures looduses piirimärkidega tähistatud piiri ei muudeta.

(13) Kui katastrimõõdistamise teel moodustatud katastriüksuse katastris registreerimisel selgub, et sellega piirneva ning katastris registreeritud plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piirid looduses ei lange kokku või, vastupidi, ning on tuvastatav, et plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiride määramisel on eksitud, võetakse aluseks katastrimõõdistamisel määratud piir. Plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiride muudatus kantakse mõõdistamisandmete alusel katastrikaardile, olemasolevaid katastriüksuse plaane ei muudeta ning edaspidi on katastriüksuse piiride asukohta tõendavaks ametlikuks dokumendiks katastripidaja poolt kinnitatud väljavõte katastrikaardist.

(14) Plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiride looduses tähistamine, samuti looduses piirimärkidega tähistatud piiri taastamine toimub katastrimõõdistamise teel katastriüksuse plaani või piiriprotokolli alusel. Katastripidaja poolt kinnitatud katastrikaardi väljavõtte alusel plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiride looduses tähistamisel või looduses piirimärkidega tähistatud piiride taastamisel arvestatakse käesoleva paragrahvi 12. lõikes sätestatud lubatud veaga.

(15) Kui kaardimaterjalil maaüksuse piiride määrajaks on kohalik omavalitsus või riik, tasub maareformi seaduse alusel maa erastaja või tagastamise õigustatud subjekt maaüksuse piiride määramise eest 100 eurot. Kui maa tagastatakse või erastatakse mitme katastriüksusena, tasutakse iga täiendava katastriüksuse eest lisaks 33 eurot.

(16) Kui maareformi käigus viiakse läbi maakorraldusseaduse § 30 1 alusel lihtne maakorraldustoiming, mille käigus tehakse kinnisasjale reformimata maast juurdelõige, kantakse kinnisasja piiride muudatus maakatastrisse Maa- ja Ruumiameti otsuse ja maakorralduse osalise avalduse alusel. Kinnistusraamatus uuendatakse kinnisasja andmed automaatselt elektroonilise andmevahetuse käigus.