EES Art. 7Erastatavate eluruumide hinna määramine

(1) Erastatava eluruumi hind määratakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras väärtuskoefitsientide abil, kus arvestatakse konkreetse eluruumi üldpinna ruutmeetri väärtuse erinevust käesoleva seaduse § 10 1. lõikes nimetatud standardelamu korteri üldpinna ruutmeetri väärtusest, samuti eluruumi kulumise astet, heakorda ja asukohta. Eluruumi hinda alandatakse selle ostueesõigusega erastamisel summa võrra, mille eluruumi üürnik või temaga koos elav või elanud perekonnaliige on tasunud kohalikule omavalitsusüksusele eluruumi asustamisõiguse omandamise eest. Kui üürilepingu alusel kasutatav eluruum on ehitatud üürniku kulul seaduslikus korras ja majavaldajaga sõlmitud lepingu alusel pööningule, keldrisse või abiruumidesse või juurdeehitusena, siis alandatakse eluruumi erastamisel sellele üürnikule või tema perekonnaliikmele eluruumi hinda ulatuses, mida on ehituskuludena võimalik dokumenteerida või hindamisaktiga kindlaks määrata, kuid mitte rohkem kui eluruumi maksumuse ulatuses.

(2) Erastatava eluruumi hinna määrab erastamise kohustatud subjekt Vabariigi Valitsuse kehtestatud metoodika järgi. Erastatava eluruumi hinna kinnitab linna või valla omavalitsuse täitevorgani moodustatud komisjon.

(3) Linna või valla omavalitsuse volikogu võib alandada erastatava eluruumi hinda, juhul kui erastamise õigustatud subjektiks on:

1) toitjakaotuspensioni või toitjakaotustoetust saav isik,

2) üksinda alaealisi lapsi kasvatav lapsevanem, kui teine lapsevanem on surnud,

3) endise NSV Liidu territooriumilt repatrieerunud Eesti kodanik või Eestisse elama asunud eesti soost isik,

4) I või II grupi invaliid ning kui punktides 1–4 nimetatud isikule ja temaga koos elavatele perekonnaliikmetele väljaantud rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastatest ei piisa Vabariigi Valitsuse kehtestatud sotsiaalselt põhjendatud normpinna eest tasumiseks, kuid mitte suuremas kui käesoleva seaduse § 10 1. lõikes sätestatud 10 tööaasta arvestusliku väärtuse ulatuses.