EES Art. 3Erastamise objekt

(1) Erastamise objektiks on elamu või korter koos sellele vastava muu osaga ehitisest või ehitusjärgus olev elamu või korter, mis on riigi või riigi äriühingu omandis (edaspidi riigile kuuluvad eluruumid ) või kohaliku omavalitsusüksuse või aktsiaseltsi, kelle kõik aktsiad kuuluvad kohalikule omavalitsusüksusele, või osaühingu, kelle ainuke osa kuulub kohalikule omavalitsusüksusele, omandis (edaspidi munitsipaalomandisse kuuluvad eluruumid ).

(1¹) Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 40 alusel ja käesoleva seaduse kohaselt on erastamise objektiks eluruum koos sellele vastava muu osaga elamust või ehitusjärgus olev eluruum, mis on põllumajandusreformi seaduse §-s 3 sätestatud kohustatud subjekti või seaduse «Kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise kohta» § 2 3. lõikes sätestatud taasriigistamise ja erastamise kohustatud subjekti (edaspidi taasriigistamise kohustatud subjekt ) omandis ja oli nende omandis vastavate seaduste jõustumise hetkel. Erastamise objektiks on ka eluruum, mis on põllumajandusreformi või taasriigistamise kohustatud subjekti omandist üle läinud tema õigusjärgsele juriidilisele isikule või põllumajandusreformi või taasriigistamise kohustatud subjektide reformi käigus moodustunud uuele juriidilisele isikule.

(2) Korterile või mitteeluruumile vastava elamu muu osa suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse selle korteri või mitteeluruumi üldpinna osakaalust kogu hoone korterite ja mitteeluruumide üldpinnas. Nimetatud osa määratletakse mõttelise osana.

(3) Abiruumid, mis asuvad elamus või elamuga ühisel krundil, kuuluvad erastamisele käesoleva seaduse alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Abiruumideks loetakse elamus või elamuga ühisel krundil paiknevates hoonetes asuvaid ruume, mis ehitusprojekti kohaselt on ette nähtud elamu teenindamiseks või elanike ühiseks või individuaalseks kasutamiseks. Samuti loetakse abiruumideks endisi eluruume, mida vastavalt kohaliku omavalitsuse otsusele ei ole tunnistatud mitteeluruumideks, olenemata sellest, kuidas nimetatud ruume tegelikkuses kasutatakse.

(4) Erastamisele kuuluvad:

1) üürilepingu alusel kasutatavad eluruumid;

2) kõik eluruumid rekonstrueerimisele või kapitaalremonti määratud elamus;

3) asustamata eluruumid uutes, kapitaalselt remonditud, rekonstrueeritud või ehitusjärgus olevates elamutes, samuti eelmise üürniku lahkumise või surmaga vabanenud eluruumid.

(5) Erastamisele ei kuulu:

1) tööandjate eluruumid;

2)

3) eluruumid, mille üürniku vastu on esitatud hagi üürilepingu muutmiseks, lõpetamiseks või kehtetuks tunnistamiseks, kuni hagi lahendamiseni ettenähtud korras;

4) õigusvastaselt võõrandatud eluruumid, mille tagastamiseks või kompenseerimiseks on esitatud avaldus ettenähtud korras, kuni tagastamise küsimuse lahendamiseni või õigustatud subjekti notariaalselt kinnitatud loobumiseni vara tagastamise nõudest;

5)

6)

7) erastatud eluruumid, mille kohalik omavalitsusüksus on saanud oma omandisse pärast käesoleva seaduse jõustumist;

8) kohaliku omavalitsuse üksuse poolt sotsiaalteenuse raames tagatud kohaliku omavalitsuse omandis olevad eluruumid.

(6) Riikliku kaitse all olevaid, samuti ajaloolistes kaitsetsoonides asuvaid eluruume erastatakse üksnes tingimusel, et selle omandaja kohustub järgima kehtestatud kaitserežiimi. Nimetatud kohustuse täitmise tagamiseks antakse eluruumi omandajale kaitsekohustuse teatis.

(7) (8) Linna ja valla omavalitsuse volikogu võib kindlaks määrata eluruumid, mida ei erastata seoses nende lammutamise, rekonstrueerimise, edasise kasutamisega üürilepingu alusel või muul mõjuval põhjusel üldistes huvides. Nimetatud põhjused avalikustab volikogu ajalehes, kus avaldatakse omavalitsusüksuse ametlikud teated.

(9) Kohustatud subjektil on keelatud kehtestada piiranguid erastatava eluruumi suuruse või erastamise tingimuste kohta.

(10) Mitme üürilepingu alusel kasutatavad eluruumid erastatakse nende üürnikele kaasomandina Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

(11) Kaasomandisse kuuluvates elamutes, mille üheks omanikuks on eluruumide erastamise kohustatud subjekt, asuvad eluruumid erastatakse käesoleva seaduse alusel juhul, kui kaasomanikud saavutavad kokkuleppe elamu reaalosade kindlaksmääramiseks. Kui kaasomanikud ei jõua kokkuleppele, erastatakse eluruum eraldi seaduse alusel.

(12) Eluruum on erastamise objektiks, kui see on kohustatud subjekti omandis käesoleva seaduse jõustumisel või on antud kohustatud subjekti omandisse erastamisseaduse või Eesti Vabariigi põllumajandusreformi seaduse alusel.

(13) Riigile kuuluv eluruum võõrandatakse riigivaraseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.