Lennuvälja ja kopteriväljaku sertifitseerimise kord ning nõu Art. 2Lennuväljade ja kopteriväljakute sertifitseerimist reguleerivad rahvusvahelised nõuded

Lennuvälja ja kopteriväljaku sertifitseerimisel juhindutakse 1944. aasta Chicago «Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni» (RT II 2000, 2, 12) lisast 3 „Rahvusvahelise lennunduse meteoroloogiline teenindamine“, lisa 14 osadest I «Lennuväljad» ja II «Kopteriväljakud», lisast 15 „Aeronavigatsioonilise info teenistused“, lisast 17 „Lennundusjulgestus“, nõukogu määruse (EMÜ) 3922/91 tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses III lisast (EL-OPS) (EÜT L 373, 31.12.1991, lk 4-8), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 300/2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002 (ELT L 97, 9.04.2008, lk 72–84), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 293, 31.10.2008, lk 3–20), Euroopa Ühinenud Lennuametite dokumendist „Ühtsed lennundusnõuded“ (JAR-FCL) ning Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) dokumendist 9774 „Lennuväljade sertifitseerimise käsiraamat“ ja dokumendist 9859 „Ohutusjuhtimise käsiraamat."